Helve Toomla, jurist
Töötan müügiesindajana kosmeetikafirmas ja õpin töö kõrvalt tehnikakõrgkoolis ehitusinseneri eriala. Lõppenud õppeaastal ei võtnud ma kordagi õppepuhkust. Maikuus üritasin seda sessi ajaks saada, esitasin avalduse. Kuid tööandja vastus jäi toona segaseks ning arusaamatuste ärahoidmiseks loobusin taotlusest. Tagantjärele küsin, kas tööandjal oli õigus, kui ta väitis, et õppepuhkuse saamiseks on vaja saada õppeasutuse tõend kinnitusega, et just sel ajal toimub eksamisessioon? Kas tööandja saab ise määrata, millal võin õppepuhkust võtta ja millal mitte? Mulle öeldi, et ettevõte saab anda õppepuhkust veidi varem, sest küsitud ajal on inventuur ja kõik peavad tööl olema. Kas tööandja saab õppepuhkust anda vaid seitse päeva aastas, st kui oleksin selle välja võtnud, siis rohkem sel aastal ei saaks? Kas on õige, et õppepuhkus pole tööandja poolt tasustatav?
Täiskasvanute koolituse seadus (TäKS) annab tööandjale ainult ühe võimaluse soovitud ajal õppepuhkuse andmisest keeldumiseks – kui üle 10 protsendi tema töötajatest on samal ajal õppepuhkusel. Kui tõesti töötajate hulgas on nii arvukalt õppijaid, kes ühel ja samal ajal õppepuhkust taotlevad, tuleb kellelgi neist oma puhkuseaega muuta, kuid kedagi sellest päris ilma jätta ei ole tööandjal õigust.
Õppepuhkuse saamiseks peab küll avaldusele lisama kõrgkooli teatise, mis võiks sisaldada õppe-eksamisessiooni aega, kuid seadus teatise sisu ei täpsusta. Tööandjal on oluline teada, et töötaja tõepoolest selles koolis õpib.
Ei ole õiged tööandja väited õppepuhkuse pikkuse ja tasu kohta. TäKS-i § 8 alusel antakse töötajale (töölepingu sõlminud inimesele) ning avalikule teenistujale õppevormist ja koormusest olenemata õppepuhkust 30 kalendripäeva aastas ja tasemekoolituse (sh kõrgkoolis õppimise) korral makstakse sellest 20 kalendripäeva eest keskmist töötasu, 10 päeva on tasuta. Seega on küsijal, kui ta ikka töölepingu alusel töötab ja õpinguid jätkab, veel aasta lõpuni õigus 30-päevasele õppepuhkusele.
Loe rohkem EPL-i teemalehest Tere, Kool!
Töötan katlaoperaatorina, vahetused on 12-tunnised. Töölepingus on kirjas, et kui katlad ei tööta, pakutakse teist tööd. Suvel katlad ei tööta ning tööandja vähendas oluliselt meie tööaega. Kas tal on õigus seda ühepoolselt teha? Ja kas tööandjal on õigus pidada ületundide üle summeeritud arvestust, kui meie vahetuse pikkus on kogu aeg 12 tundi?
Töölepingus näidatud tööaja mahtu 8 tundi päeva ja 40 tundi nädala kohta tööandja ühepoolselt vähendada ei saa.
Töölepinguseaduse (TLS) § 6 lg 6 kohaselt eeldab summeeritud tööaja arvestus tööandja ja töötaja kokkulepet, mis tavaliselt pannakse kirja töölepingusse, aga see võib ka mingis muus dokumendis eraldi leppena sisalduda. Peaasi, et töötaja on selleks nõusoleku andnud. Vahel nähakse summeeritud tööaeg ette ainult töökorralduse reeglites (töösisekorraeeskirjas). See on tööandja ühepoolselt kehtestatud dokument, mis ei nõua töötajate nõusolekut, seetõttu peab kokkulepe lisaks olema. Summeeritult võib tööaega arvestada ka 12-tunniste vahetuste korral.
Summeeritult arvestatakse tööaega teatud perioodi piires, tehtud või tegemata töötunde ei saa tasaarvestada järgmisel perioodil. Üks arvestuse ajavahemik võib üldjuhul kesta maksimaalselt neli kuud. Selle aja jooksul saavad tööpäevad olla kord pikemad, kord lühemad, kuid perioodi lõpuks peaks selleks ajaks ette nähtud töötunnid summaarselt tehtud olema. Nn normtundide leidmiseks liidetakse arvestusperioodi jäävate kalendaarsete tööpäevade arv ja korrutatakse see ühe tööpäeva tundide arvuga, st täistööaja korral siis kaheksaga.
Et küsimusest ei selgu, kas kokkulepe summeeritud tööaja arvestuseks oli olemas (ja milliseks perioodiks), siis ei saanud täpsemalt vastata. Loodetavasti oskab küsija nüüd ise otsustada, kas tööandja käitus õiguspäraselt või mitte.
Saada oma tööalane
küsimus:
