Mis aja jooksul ja kuidas saab töövõimetuspensionär tagant järele kasutada pikendatud puhkust, selgitas Äripäeva käsiraamatute foorumis advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Küsimus: Kaks meie töötajat teatasid 2011. aasta maikuus, et neil on juba mõne aasta eest tuvastatud töövõimetus ning määratud töövõimetuspension.
Esimene juhus.
Töötajale määrati töövõimetuspension 2008. aasta mais. Töötaja tööleping lõppes 2009. aasta märtsis ja uus tööleping temaga sõlmiti 2010. aasta jaanuaris.
Kas töötajal on õigus küsida hüvitist ka 2008-2009 aasta eest tagantjärgi?
Teine juhus.
Töötajale määrati töövõimetuspension septembris 2007.
Vastavalt TLS põhipuhkuse regulatsioonile kehtivad sellest ajast kasutamata jäänud puhkused 4 aastat.
Samas aasta 2009. aasta teise poole puhkus on juba kehtetu. Kas tööandja peab töötajale lisapuhkuse 27 päeva võimaldama?
Kui tööandja on kohustatud seda tegema tagantjärele, siis kas tööandjal on õigus selle konkreetse puhkuse väljavõtmise aja kohta teha piiranguid? Näiteks teeb tööandja ettepaneku, et need puhkuse päevad võetakse välja talvisel hooajal. Eriti arvestades, et puhkusegraafikud olid koostatud enne selle informatsiooni ilmsiks tulekut.
Vastus: Kuna töövõimetuspensioni saava isiku pikendatud puhkus on seaduse mõttes tavaline põhipuhkus, on seda võimalik kasutada ka tagantjärgele, samuti saab tööandja taotleda riigilt puhkusetasu hüvitamist kuni puhkuse aegumiseni.
Juhtumil, kui töötaja tööleping on vahepeal lõpetatud ning aasta hiljem on töötaja uuesti tööle võetud, ei ole tegemist sama töösuhte jätkumisega. Seega ei saa töötaja nõuda 2008-2009 puhkust. Hüvitisenõuded nende aastate kasutamata puhkuse eest on aegunud, kuna töölepingu lõppemisel makstava kasutamata puhkuse hüvitise nõue aegub üldise 4kuulise tähtaja jooksul.
Töötajal, kelle töösuhe on kogu vahepealse aja väldanud, on puhkuseõigus vastavalt sellele, milline puhkus on aegumata. 2009. aasta teise poole puhkus on tõepoolest praeguseks aegunud, samas enne seda tekkinud puhkuseõigus on realiseeritav kuni 2013. aasta juuni lõpuni. Riigilt saab puhkusetasu hüvitamist nõuda samuti aegumata pikendatud põhipuhkuse eest.
Arvestades kasutamata puhkuse mahtu, on mõistlik sõlmida kokkulepe puhkuse kasutamise aja osas ning asjakohane on tööandja ettepanek puhkuse väljavõtmise aja ja korra kohta. Kuigi reeglina on töötajal õigus nõuda puhkuste ajakavas kajastamata puhkust talle sobival ajal, kehtib meie hinnangul antud juhul hea usu põhimõte - hea usuga vastuolus oleks see, kui töötaja nõuaks ühepoolselt puhkuse võimaldamist talle sobival ajal, samas kui ta ise ei ole võimaldanud tööandjal arvestada pikendatud puhkusega ajakavas (ei ole andnud vastavat infot mitme aasta jooksul).
Lemmi Kann
