Kui töötaja avaldab soovi töölt lahkuda ja lepib selles tööandjaga kokku, kuid jätab kirjutamata lahkumisavalduse, on töösuhe seaduse silmis lõpetamata, läheb kirja omavolilise töölt puudumisena ning tööandja saab ise töösuhte üles öelda.
Küsimus: Töötaja, kellel on hetkel katseaeg, ütles, et kirjutab lahkumisavalduse, kuna leidis, et töö ei sobi talle ja tahab avaldusega töölepingu üles öelda. Pidi tulema avaldusega kontorisse, et saaksime kohe vormistada ka töölepingu lõpetamsie lisa. Töölepingu lõpetamine oleks olnud siis 6.03.2011.
Töötaja ise enam meil tööl ei ole ja temaga kontakti ka enam ei saa.
Suuliselt on mõlemad osapooled nõusoleku tötaja lahkumiseks andnud. Kas sellest piisab? Töötaja on kätte saanud ka lõpparve. Aga meile oleks väga vajalik, et oleks olemas töölepingu lõpetamise lisa, mis näitab ära, et mõlemad pooled on nõus/teadlikud/kinnitanud.
Kas saame ise vormistada ilma töötajapoolse lahkumisavalduseta töölepingu lõpetamise lisa, mille lõpetamise aluseks oleks §86 Töölepingu ülesütlemine katseajal ja saata töötajale tähitud kirjana? Või mida peaksime tegema?
Vastus: Kehtiv töölepingu seadus tegelikult ei nõua töölepingu ülesütlemise vormistamist kannete või lisade näol. Samuti pole vajalik töötaja ülesütlemisavalduse jaoks tööandja heakskiit või nõusolek.
Töösuhe lõpeb tööandja poolt ülesütlemisavalduse kättesaamise hetkest või kui tegemist on kokkuleppel lõpetamisega, siis kokku lepitud kuupäeval. Töölepingu lõpetamise kokkuleppe osas seadus vorminõudeid ette pole näinud. Samas nõuab aga seadus, et ülesütlemisavaldus oleks tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus on tühine.
Seega võib antud juhul lugeda, et töösuhe polegi lõppenud ja töötaja puudub töölt omavoliliselt, mistõttu on tööandjal õigus töösuhe üles öelda töötajapoolse rikkumise tõttu. Vastava ülesütlemisavalduse võib töötajale saata posti teel.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Lemmi Kann
