Kui töötaja avaldab ise soovi koolitusel osalemiseks, saab sellist algatust lugeda töölepingu seaduses sätestatud enesetäiendamise kohustuse täitmiseks mitte tööandja poolseks lähetuseks, selgitab Äripäeva käsiraamatute foorumis advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Küsimus: Täiskasvanuhariduse populariseerimise raames korraldatakse õppereis välismaale. Töötaja, kes tegeleb asutuses koolituste korraldamisega, mitte koolitajana, soovib õppereisil osaleda. Asutuse juhina tahan võimaldada töötajal selles osaleda. Kuidas on seda võimalik vormistada, kui ei soovi seda teha lähetusena?
Kuidas saab töötajat õppereisile lubada nii, et ei maksa lähetusraha (õppereisi maksab korraldaja) ja kas asutus on kohustatud õppereisi sisse jäävaid laupäeva ja pühapäeva asendama vabade päevadega? Kas sellisel juhul saab kasutada terminit "lubada töötajat tööajast osaleda õppereisil keskmise töötasu säilitamisega"?Kas selline sõnastus on võrdsustav lähetusega?
Vastus: Antud juhul peaks hindama, kas algatus koolituseks on tulnud töötaja enda või tööandja poolt. Kehtiva TLS § 15 lg 1 p 4 kohaselt on töötajal endal samuti kohustus osaleda oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel.
Küsimusest nähtub, et ilmselt on töötaja ise koolitusel osalemiseks soovi avaldanud ja seega võib lugeda töötaja algatust antud juhul TLS § 15 lg 1 p 4 sätestatud enesetäiendamise kohustuse täitmiseks. Kui koolitusel osalemise otsus tuleb töötajalt, siis tööandja saab toetada töötaja algatust, kui ta leiab, et see on vajalik ka tööandja huvides.
Antud juhul võiks see toetamine seisneda selles, et tööandja lubab töötajal sellisel koolitusel osaleda, andes töötajale täiskasvanute koolituse seaduses ette nähtud õppepuhkust. Tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal tuleks töötajale maksta keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Kuna tegemist ei ole tööandja korraldusel ette nähtud koolitusega, siis ei saa koolitusel viibimist käsitleda ka töölähetusena.
Lemmi Kann
