Küsimus:
1. Kas töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 1 alusel (terviseseisundi tõttu) peab toimuma töötaja haiguslehel viibimise ajal?
2. Kas nelja kuu arvestuse aluseks on kalendriaasta või tööaasta ( nt haigusleht algas eelmise aasta septembris ja lõppes järgmise aasta jaanuaris)?
3. Kas üle nelja kuu kestnud töövõimetus vajab lisaks etteteatamist?
Vastus:
1. Üldiselt ei pea, kuid ülesütlemine peab toimuma mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ülesütlemise aluseks olnud asjaolust on teada saadud. Samas peab silmas pidama seda, et asjaolu, et töötaja viibib kaua või sageli haiguse tõttu töölt eemal, ei saa alati pidada piisavaks, et lõpetada töösuhe TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Tuleks hinnata, mil määral selline haiguse tõttu puudumine tööandja igapäevast töökorraldust häririb.
2. Seda ei ole seadus piiritlenud, milline periood aluseks tuleks võtta. Eelduslikult peaks olema tegemist töövõimetusega, mis on kestnud neli kuud järjest, kuid täielikult välistatud pole ka olukord, kus töölepingu ülesütlemine sel alusel on võimalik juhul, kui töötaja on terviseseisundi tõttu puudunud paarinädalaste vahedega kokku neli kuud või on puudunud isegi vähem aega, kui neli kuud. See, millal ülesütlemine terviseseiundi tõttu on põhjendatud, oleneb suures osas asjaoludest ehk konkreetse töö iseloomust ja konkreetse töötaja terviserikke ulatusest.
3. Üldiselt eeldatakse, et töötajat tuleks enne hoiatada ning enne ülesütlemist ka ette teatada. Samas seadus lubab lepingu üles öelda ka ilma hoiatamata, kui töötaja ei saa seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata (nt. terviserike on selline, mis ei võimalda kokku lepitud tööd enam üldse teha). Samuti võib lepingu üles öelda ilma etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolsuid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõpuni.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advkaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Lemmi Kann
