Küsimus: Kas töölepingus peab konkreetselt kirjas olema summeeritud arvestusperioodi pikkus või piisab, kui on öeldud, et töötaja töötab summeeritud ajaga, samuti on lepingus kirjas on tööajakava teatavakstegemise tingimused, aga arvestusperioodi pikkus sätestatakse näiteks töökorralduse reeglites?
Kui arvestusperiood on 3 kuud, aga juhtus nii, et töötaja näiteks kokkuleppel tööandjaga perioodi teisel kuul ei töötanud (või töötas väga vähe tunde), kas siis tuleb töötajale maksta miinimumpalk? Või makstakse tegelikult töötatud tundide alusel ehk siis mittetöötamise korral töötaja tasu ei saa?
Vastus: Meie seisukoht on, et summeeritud tööajaarvestuse puhul on oluliseks tingimuseks ka arvestusperioodi pikkus, mis seega tuleks töölepingus kokku leppida. Kuna arvestusperioodi pikkus võib märgatavalt mõjutada töötaja töötasu (nt ületundide tekkimine või puudumine), oleks meie hinnangul korrektsem see kokku leppida, mitte jätta tööandjale ühepoolselt kindlaks määrata.
Meile teadaolevalt on erinevaid seisukohti selles osas, kuidas toimub tasustamine juhul, kui töötaja osal arvestusperioodist töötab väga vähe või üldse mitte, kuid meie hinnangul tuleks sellisel juhul maksta töötajale vähemalt valitsuse kehtestatud alammäär.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär
Lemmi Kann
