Agne Narusk
Nõue haiguslehele diagnoosi mitte märkida pole paljudel juhtudel piisav kaitse.
Aasta lõpus jäi Hardi (rääkija palus nime mitte avaldada) halva enesetunde tõttu töölt ära. Perearst kahtlustas süvenevat töö-stressi ning suunas noore mehe psühhiaatri vastuvõtule. Psühhiaater diagnoosis depressiooni, määras ravi ning soovitas tungivalt selle algusnädalatel olla töölt kodus. Patisendile avati töövõimetusleht, mis lõpetati kolm nädalat hiljem. Eriarsti hinnangul oli mees igati töö-võimeline. Kui noor tegevjuht tööandjale töövõimetuslehe ulatas, heitis viimane pilgu paberile, asetas sõrme arsti templile ja sõnas: „Mida ma peaks hulluga peale hakkama? Vaata et sa oma luuludega tüli ei tekita.” Nagu kord ja kohus diagnoosi haiguslehel ei olnud. Kuid seda polnud antud juhul vajagi, piisas eriarsti templist: „ X. X. psühhiaater”.
Kas teil teist templit pole?
Psühhiaater Evelin Eding, kes pole kõnealuse juhtumiga seotud, tunnistas, et selline patsientide mure on talle tuttav. „Ühiskond on küllaltki kahtlustav,” sõnas ta. „On olnud patsiente, kes nõustuvad töövõimetuslehele jääma, kuid paluvad selle minu asemel perearstil vormistada,” ütles Eding. „Haiglaravi puhul seda aga teha ei saa.” Psühhiaatri sõnul tuleks töö-andjatel silmas pidada seda, et kui arst lõpetab töövõimetuslehe, siis tunnistab ta selle sammuga patsiendi töövõimeliseks.
Töövõimetuslehte esitamata ka läbi ei saa, tööandja maksab selle alusel töötajale haiguspäevade eest hüvitist. „Juhtum on kahtlemata kahetsusväärne ja võib arutada, kas arsti eriala peaks jõudma tööandjani,” ütles andmekaitse inspektsiooni nõu-nik Stiina Liivrand. „Kuid selliselt on praegune meditsiini dokumentatsiooni süsteem üles ehitatud. Oleks muidugi võimalik, et arsti pitsatitel on ainult koodid, kuid arsti allkirja on ikka vaja. Allkirjast nime ja erialani jõuda ei ole interneti ajastul kuigi keeruline. Mööname, et täna kehtiv süsteem võib vajada uuesti läbimõtlemist.” Et haiguslehele jäämise tervis-likku põhjust pole tööandjal vaja teada, möönis ka tööandjate keskliit. „Valdkondades, kus on tegemist riskiga inimeste elule ja tervisele, on töötaja tervise kontroll valdavalt reguleeritud eraldi õigusaktidega. Näiteks transpordis või turvateenustes,” ütles tööandjate keskliidu avalike suhete juht Imbi Ernits-Kaljuste.
Diagnoos pole oluline
Abistav juhendmaterjal „Isikuandmete töötlemine töösuhetes” ütleb:
•• töövõimetuslehel on tööandja jaoks kindel funktsioon: see on haigushüvitise maksmise aluseks olev dokument.
•• Diagnoosi, raviskeemi vms tööandjale väljastada ei tule – see oleks vastuolus eesmärgipärasuse ning minimaalsuse nõudega.
Allikas: andmekaitse inspektsioon, www.aki.ee
