Agne Narusk
Õlaringid arvuti taga või jalatõsted toolilt tõusmata on ikka parem kui mitte midagi. Kuid lõdvestuseks, mis aitaks ära hoida pinges lihastest tingitud tervisehädasid, sellest ei piisa. Kui vähegi võimalik, heitke pikali, soovitab doktor Ragnar Viir.
Oktoobris kaitses 40 aastat liikumisprobleemidega tegelenud dr Viir Tartu ülikoolis väitekirja. Doktoritöö keskendus sellele, kuidas varieerub tahtlikust pingest vaba lihase pinge, kui inimene on ühes või teises asendis – istub, seisab, on pikali või lamab osaliselt vees, kirjutas detsembri Universitas Tartuensis (UT).
Viir jälgis oma uurimuses trapetslihase ülaosa, käsivarre sirutajalihaseid ja eesmisi sääreluulihaseid. Tulemused näitasid, et olukorras, kus vaatlusalused seisid või istusid, pole trapetslihase ülaosa mehaanilistel omadustel erinevust. Ent lamamisasend vähendas selle pinget isegi kuni 20 protsenti. Vees veelgi rohkem.
„Kui ma teen näiteks istudes lihaste liigsest pingest vabastamiseks õlaringe, siis on mu lihastel kaks ülesannet: säilitada poosi ja teha liigutust. Kui ma aga lähen selili maha, siis viskan automaatselt 20 protsenti lihaspinget ära, sest poosi ei pea ju enam hoidma. Seda ei ole sel moel enne mind keegi välja öelnud,” rääkis Viir UT-le antud intervjuus. Ta annab kontoritöötajatele lihtsa soovituse: iga istumistunni jooksul tuleks kaheks minutiks heita pikali, teha õlaringe ning jalgadega astumissamme.
Kaheksa istumistundi laostab
Ragnar Viir püüab inimestele selgeks teha, et iga astutud samm pikendab nende eluteed. „Kahejalgsele olendile paremat liikumisseeriat kui kõndimine ei suuda keegi välja mõelda. Seda ei ole minu arvates isegi vaja tõestada. Optimaalne loomulik liikumine on meile ääretult oluline ja seda ei korva mitte mingid muud harjutused,” sõnas ta.
Uuringud näitavad, et kuigi igasuguse füüsilise aktiivsuse mõju tervisele on hindamatu, võib kaheksatunnise istumisega selle positiivse mõju kergesti lihtsalt nullida. Selle enneta-mine peab olema lihtne, toimiv, töötajatele arusaadav ja tööandjale jõukohane, ütles Viir.
