Agne Narusk
Hooldushüvitise arvestamisel loeb eelmise aasta tulu, vanema-hüvitist tuluks ei peeta.
Kui töötava ema-isa laps juhtub haigeks jääma, maksab haigekassa kuni lapse 12. eluaastani talle hooldushüvitist kuni 14 kalendripäeva. Seda 80 protsenti palgast, endise 100 asemel.
Kuid asja juures on väike konks. Nii nagu arvestatakse töövõimetushüvitist eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi, rehkendatakse ka lapsevanematele hooldushüvitist. Nõrgal positsioonil on need emad või isad, kel tuleb haige lapsega koju jääda esimesel tööaastal pärast lapsehoolduspuhkust.
„Naine oli kaks nädalat hoolduslehel ja sai selle aja eest hüvitist 1100 krooni (70.30 eurot – toim),” on väikese lapse isa Vitali nördinud. Vitali abikaasa Anna on riigiametnik ning sai terve 2009. aasta vanemahüvitist. Mullu sai hüvitise aeg otsa ning noor ema naasis tööle. Väike poiss pidi sõimes hakkama saama. Novembri alguses jäi ta haigeks, perearst vormistas lapse ravimise ajaks emale hoolduslehe. Detsember lõi noore pere eelarvesse paraja augu. 8000-kroonise (511.29 eurot) kuupalgaga Anna oli kuu alguse palgapäevaks välja teeninud sellest poole, haigekassast laekunud hüvitis aga oli palju väiksem, kui Vitali ja Anna olid arvestanud.
„Kuidas on see võimalik? Miks pole vanemahüvitis vanema tulu? Niimoodi öeldi haigekassast. Aga tulumaks ju läheb maha?” ei mõista Vitali, kuidas võib üht ja sama raha nii erinevalt käsitleda.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet ohkab küsimust kuuldes ja lubab saata vastuse, mis on just sellisteks puhkudeks valmis kirjutatud. „Üksikisiku tasandil on küsimus päevakorras kogu aeg. Kui kellelgi on konkreetne olukord käes, on kiri kohe meie laual,” nendib ta.
Sotsiaalmaksuga või ilma
Ministeeriumi ametlikus vastuses seisab: „Lapsehoolduspuhkuselt tulevad emad saavad esimesel tööaastal (töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal tulu puudub) hüvitist sotsiaalmaksuseaduse (SmS) §-s 21 sätestatud sotsiaalmaksu kuumääralt, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega, kusjuures kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär.” Lahtiseletatuna tähendab see, et kui eelmise aasta tulu oli väga väike või puudus – vanemahüvitiselt ei maksta sotsiaalmaksu ja see ei lähe hooldushüvitise rehkendamisel arvesse –, siis arvutatakse hüvitis alampalgalt. 2011. aastal on alampalk Eestis 278.02 eurot. Maha läheb tulumaks.
„Ravikindlustuse eripära on, et ei arvestata kohe teenitud palka ja selles osas koheldakse kõiki võrdselt,” selgitab Normet. „Maksu- ja tolliameti andmete kasutamine ning aastase tulu arvestamine annavad inimese sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta tõesemaid andmeid.”
Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht Elve Tonts lisab, et seaduse järgi pole vanemahüvitis tulu, vaid lapsega kodus olemise ajal saamata jäänud töise tulu hüvitis.
Mõistagi võib välja töötada hulga erandeid, näiteks kuidas lapsehoolduspuhkuselt tulnuid teistega võrdselt kohelda.
„Oma osa on siin mänginud kindlasti liigse kulu kartus. Vanemahüvitis võtab niigi proportsioonis väga suure tüki eelarvest,” pakub riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Liisa-Ly Pakosta, miks küsimus pole laiemalt esile kerkinud. Küll tullakse murega tema sõnul pidevalt välja lastevanemate liidus, kus omavahel on arutletud sedagi, et hüvitised võiksid olla nagu pensionigi sotsiaalmaksuga maksustatud. Siis kaoks praegune ebavõrdsus. „Probleem on tegelikult laiem ja puudutab kõiki lapsevanemaid. Kui ka vanem laps on ühel kalendriaastal sageli haige olnud, on järgmisel aastal seetõttu ema või isa hooldushüvitis, kui seda peaks taas vaja minema, palju väiksem,” ütleb Pakosta. Kirjeldatud juhtumis olnuks aga mõistlik pere eelarve huvides lapsega koju jääda hoopis isal.
Riigikogu sotsiaalkomisjonis pole vanema- ja hooldushüviti-se suhe Eesti Päevalehe and-metel siiani ametlikult jutuks olnud.
Eelisseisus need, kes töötavad
•• Tulevikku silmas pidades on kasulik vanemahüvitise saamise ajal võimaluse korral ka tööd teha.
•• Et vastne lapsevanem tööga üle ei pingutaks, hoolitseb seadus: 2011. aastal makstakse vanemahüvitist täiel määral, kui hüvitise saaja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (tööga teenitu) on hüvitise maksmise kalendrikuul kuni 278.02 eurot kuus.
•• Kui see on suurem, vähendatakse hüvitist n-ö üleliigse võrra. Hüvitise uue suuruse leidmiseks kasutatakse valemit: (hüvitis + tulu - hüvitise määr) / 1,2 – (tuluhüvitise määr).
•• Hüvitist ei maksta, kui tulu ületab viiekordset hüvitise määra, mis on 2011. aastal 1390.10 eurot kuus.
Allikas: sotsiaalkindlustusamet
