01.07.2009 jõustunud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) alusel muutusid puhkusenõuete aegumistähtajad. Lõppeva aastaga aeguvad esmakordselt ja endisest kiiremini möödunud kalendriaasta teisel poolel väljateenitud puhkused, see tähendab ühe aasta jooksul peale niiöelda puhkuse väljatöötamisaastat.
Lühema aegumistähtaja eesmärgiks on motiveerides töötajaid võtma põhipuhkust välja igal aastal vältida nende ületöötamist ja puhkuste kogunemist, mis ka tööandjale koormavaks võib muutuda asendamiste või rahaliste hüvitamistena.
Niisiis aegub alates seaduse jõustumisest, st 01.07.2009.a. kuni 31.12.2009.a. väljatöötatud puhkusepäevade nõue seega juba 01.01.2011. Seda puhkust saab kasutada veel ainult 2010. aasta jooksul.
01.01.2010.a. kuni 31.12.2010.a.eest antava põhipuhkuse nõue aegub 01.01.2012.a.
Seda puhkust saab kasutada 2010. ja 2011. aasta jooksul. Sarnaselt aeguvad ka kõik järgmistel kalendriaastatel väljateenitavad põhipuhkused.
Enne 01.07.2009.a. välja töötatud ja selleks ajaks aegumata põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegub 01.07.2013.
Uue TLS alusel mindi arvestamise lihtsustamise eesmärgil tööaastapõhiselt puhkuse arvestuselt üle kalendriaastapõhisele puhkuse arvestusele. Seaduse § 138 lõike 1 alusel tasaarvestasid tööandjad enne 2010. aasta 1. jaanuari väljatöötatud kasutamata või ärakasutatud väljatöötamata puhkused 2010. kalendriaasta puhkusenõudega 2010. aasta jooksul.
See tähendab, et tööandjal tuli teha inventuur, mille käigus selgusid iga töötaja individuaalsed, 2009. aasta lõpuks kas väljatöötatud, kuid kasutamata või kasutatud, kuid väljatöötamata puhkusepäevad. Nende päevade võrra on 2010. aastal töötajal õigus rohkem või vähem puhkust kasutada, kui kalendriaasta eest ette nähtud.
Kui puhkusepäevade saldo jäi miinusega ehk puhkust oli 2009. aasta lõpuga kasutatud rohkem, kui välja töötatud, on töötajal õigus kasutada kalendriaastal siiski kogu 2010.aasta põhipuhkust, kui ta seda soovib. See on nõnda, kuna seadus näeb ette ja puhkuse eesmärk on puhata proportsionaalselt töötatud ajaga ning taastuda. Ettepuhatud päevade olemasolu tõttu ei tohi tööandja nõuda, et töötaja sellevõrra vähem puhkaks.
Inventuurist selgunud ja vähem puhatud ehk puhkamata puhkusepäevi saab poolte kokkuleppel tööandjaga kasutada ka pärast 2010.aastat, arvestades erinevaid eelpoolnimetatud aegumistähtaegu. Ettepuhatud päevad tasaarvestatakse hiljemalt töölepingu lõppemisel.
Tööandjal on õigus aasta esimese kvartali jooksul koostada puhkuste ajakava arvestades ettevõtte töökorraldust ja tööandja kohustust anda puhkust kogu kalendriaasta eest ning piirangut, et puhkust on võimalik jagada osadeks ainult poolte kokkuleppel. Ühe osa pikkuseks peab olema seejuures vähemalt 14 kalendripäeva ja tööandjal on õigus keelduda lühema kui 7-päevase puhkuse võimaldamisest.
Puhkuste ajakavasse kandmata puhkust võib töötaja nõuda igal ajal 14-kalendripäevase etteteatamisega, mis peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ära ei maksa unustada, et tööle asumise kalendriaastal on töötajal õigus proportsionaalselt töötatud ajaga nõuda puhkust alles pärast 6 kuud.
TLS ei sätesta, millises järjekorras ja millise perioodi eest töötajale puhkusi antakse, see tähendab, kas töötaja saab esmalt jooksva aasta puhkuse ja alles seejärel varasemalt kasutamata jäänud puhkuse või vastupidi. Selles peavad pooled kokku leppima.
Töölepingu lõppemisel kuuluvad kõik selleks hetkeks välja töötatud ja aegumata puhkusepäevad hüvitamisele.
Ka enne 01.07.2009.a. väljatöötatud kasutamata põhi- ja lisapuhkuse hüvitab tööandja töölepingu lõppemisel, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et põhipuhkuse aegumine peatub, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. See, TLS § 68 lõike 6 säte kuulub kohaldamisele ka enne 01.07.2009.a väljatöötatud ja aegumata põhipuhkuse aegumise peatumisel.
Juhul, kui töötaja puhkuse aegumisperioodi sees on puhkuse aegumine peatunud nimetatud juhtudel, siis on töötajal õigus puhkust kasutada pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist aegumisperioodi lõpuni ja/või täiendavalt.
Kaia Taal
Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist
