Töögraafiku muutmine paaripäevase etteteatamisega ei ole korrektne ega hea usuga kooskõlas ning töötajal ei ole kohustust sellele alluda.
Küsimus: On tekkinud olukord, kus kuu töögraafikut planeerides ei olnud koheselt võimalik töötajale anda TL-s kokkulepitud mahus töötunde. Tänaseks on selgunud vabad vahetused, mida saaks töötajale pakkuda. Töötaja keeldub nendest, ja on seisukohal, et graafik peab olema valmis enne arvestusperioodi (1 kuu) algust, tööandja hilisemad täiendused on põhjendamatud.
Ettevõttes kehtib põhimõte, et töötaja peab järgima graafiku muutmisel 3 päevast etteteatamist. Kirjas küll ei ole, kuid tööandjal peaks sellisel juhul olema sama õigus.
Kas tööandja käitub korrektselt, kui annab töötajale üle täiendatud töögraafiku ning kui töötaja lisatud vahetustesse tööle ei ilmu, siis käsitleb seda kui töökohustuste rikkumist?
Tundub, et muule kokkuleppele on töötajaga keeruline jõuda.
Vastus: Kuigi kehtivas seaduses ei ole enam täpselt sätestatud korda, kuidas ja millal tuleb tööajagraafik töötajale teatavaks teha, peaks graafik olema kindlaks tehtud ikkagi enne teatud töötamise perioodi. Hilisemad muudatused eeldavad pooltevahelist kokkulepet.
Graafiku mõte on ju see, et töötajal oleks võimalik planeerida ka oma aega ja isiklikku elu, ilma täieliku graafikuta see aga võimalik ei ole. Seega ei ole meie hinnangul korrektne ega hea usuga kooskõlas, kui tööandja ühepoolselt muudab kuu keskel graafikut, ning ei saa eeldada töötaja kohustust sellele alluda.
Üksnes kolm päeva etteteatamist muudatustest ei ole meie arvates heauskne ja mõlema poole huve arvestav, kuna see eeldab, et töötaja peab olema alati valmis oma eraelu ümber planeerima. Töö planeerimine on tööandja kohustus.
Sellest tulenevalt on meie seisukoht, et töötaja mittenõustumist graafiku muutmisega keset kuud ega tema tööle mitteilmumist päeval, mis tal graafiku järgi ei pidanud tööpäev olema, ei saa käsitleda töölepingu rikkumisena.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Lemmi Kann
