Agne Narusk
Noortele on tööandjal kerge ära öelda – eelnevat töökogemust lihtsalt pole ja kõik.
Töötud, kes Aafrikasse vabatahtlikuks minekut maiste kohustuste tõttu endale lubada ei saa, kuid heameelega õpiks-kogeks vahelduseks kodus olemisele midagi kasulikku, võiksid sellest rääkida oma konsultandile töötukassas. Nimelt on töötukassa vahendusel saanud praeguseks vabatahtlikku tööd esimesed kümme inimest, nn tasuta tööotsad ulatuvad paarist päevast paari kuuni.
Ameti kaudu liikuvad kohad on mõeldud registreeritud töötutele. Esmajoones pakutakse vabatahtliku töö võimalust noortele, kellele töökogemuse puudumine on liiga sageli ainsaks takistuseks, miks tööandjad nad ukse taha jätavad. Kuid enim huvitatuid ning ka vabatahtlikuks olijaid on keskealiste naiste hulgas, märkis töötukassa teenusejuht Arne Akk. Tema sõnul on lisaks töökogemuse hankimisele, mida kandideerimisel elulookirjelduses ära märkida, asjal veel üks hea külg – saab proovida, milline amet võiks huvitada ja sobida tulevaseks (uueks) palgatööks.
Ühiskond pole harjunud
Kui vabatahtlik tegevus kõik-võimalikes heategevusprojektides on Eestis nüüdseks tuttav teema, siis n-ö töötasuta alustamine tulemustele orienteeritud ettevõtetes on siinmail üsna uus ja harjumatu teema.
„Ütleme nii, et võiks kergem olla,” vastas Akk küsimusele, kuidas õnnestub tööandjate leidmine, kes vabatahtliku enda juurde võtaks. Libedamalt on läinud töötukassal koostööpartnerite leidmine MTÜ-dest, sotsiaalprojektidest jms – laagrid, karjääri-nõustamiskeskused, toidupank jne. Tihe on koostöö noorsootöö keskusega, kes töötukassale oma projektidest teada annab. Äri-ettevõtete juhtidel seevastu on sageli raske mõista, mida vabatahtlikuks olemine endast kujutab. Ja vastupidi: kui lääneriikides tähendab (kõrg)koolist tööturule sisenemine esmalt vabatahtlikku tööd erialavaldkonnas ja sealt tasapisi edasi liikumist, siis Eesti noortele on see kaunis võõras. Kui korralikku palka pakkuda pole, võetakse pigem aastaks aeg maha ja minnakse vabatahtlikuks mõne kauge maa sotsiaalprojekti juurde.
„Ausalt öeldes on see kummaline,” ütles ettevõtja Margit Hakomaa, kel on vabatahtlikke kaasamise kogemust üksjagu. Praegu lükkab ta käima nn kogu pere kokakooli ning otsib iseseisvalt vabatahtlikku abilist seniks, kuni ettevõtmine lubab hakata ka palka maksma. „Eesti ettevõtjad võtavad äri nii tõsiselt, et ei saa ilmselt aru, miks keegi peaks ilma rahata tahtma tööd teha,” arvas Hakomaa. Kuid piisas vaid jutul tema uuest projektist liikvele minna, kui e-postkast ummistus pakkumistega „tuleksin vabatahtlikuks küll”. Huvi on suur, järelepärijaid igas vanuses. Ja taas – kõik naised.
Paljudes riikides on olemas vabatahtliku töö seadus, Eestis mitte. Põhimõte, millest lähtutakse ja mida töötukassa mõlemale osapoolele selgitab, on järgmine: vabatahtlik ei saa teha midagi sellist, mis on organisatsioonis mõne palgatöötaja tööülesanne. See välistab palgasaajate asendamise vabatahtlikega.
Palgatöötajat asendada ei saa
Vabatahtlikul pole rangeid tööülesandeid, ta täidab tühimikku, mis jääb olemasolevate ametikohtade vahele, ta saab teha ühes ja samas organisatsioonis väga erinevaid asju, selgitas Arne Akk. Selle poolest erineb vabatahtlik töö ka tööpraktikast, mida töötukassa ühe tööturuteenusena töötutele pakub. Kui tööpraktikant saab riigilt sõidutoetust ja stipendiumi, siis töötukassa kaudu vabatahtlikuks läinud registreeritud töötu vaid esimest.
Noorte tööpuudus kasvab jõudsalt
•• Ailar Pokk oli suvel kaks nädalat vabatahtlikuna lastelaagris kasvataja abi. Kevadel gümnaasiumi lõpetanud noormees jäi sellega enda sõnul enam-vähem rahule. „Lastega oli üsna raske, kuid kokkuvõttes oli see huvitav,” ütles laagri väljasõitudel abiks olnud Pokk.
Tartumaal, kus ta elab, pole lootustki temavanusel noorel tööd leida. Valdavalt tegeletakse väikeses alevikus autoremondiga, noormees seda aga ei oska. Õnneks lubab Tartu lähedus sealgi ringi vaadata, kuid seni pole tööotsingutel tulemusi olnud. Muidugi oleks võinud sügisel jätkata õpingutega, kuid püüdlused oma majanduslikku olukorda parandada jätsid ta seekord sellest rongist maha.
•• Noorte tööpuudus on Eestis üle kahe korra suurem kui üldine tööpuudus. Selle aasta esimeses kvartalis oli töötus 15—24-aastaste noorte seas 40,6 protsenti, näitavad sotsiaalministeeriumi andmed.
•• Septembris oli Eestis tööta 37,2 protsenti alla 25-aastastest noortest. Üldine töötuse määr riigis oli samal ajal 18,6 protsenti, sellega ollakse Euroopas Hispaania (20,8%) ja Läti (19,4%) järel häbiväärses pingereas kolmandal kohal – selle ja mulluse aasta teist kvartalit võrreldes on suurim tõus töötuse määras ette näidata just Eestil (13,4%-lt 18,6-le).
•• Kui vaadata, keda on riigis töötute seas kõige rohkem, torkab teravalt silma, et üldkeskharidusega ehk siis erioskusteta inimesi.
