Mirko Ojakivi
Rahulolematud võivad edaspidi kuni kolm korda aastas fondivalitsejaid vahetada. Tulevased Eesti pensionärid kaotasid viimase finantskriisiga üle kolme miljardi.
Eesti pensionisüsteemi kogemus näitab, et see, kes riskib, jääb suurest osast kogutud rahast ilma. Ühtekokku on meie tulevased pensionärid kaotanud viimase finantskriisi tagajärjel üle kolme miljardi krooni.
Nüüd on rahandusministeerium välja töötanud uue kogumispensioni seaduse, mis kehtestab senisest karmimad reeglid pensionifondide investeeringutele, fondivalitsejatele ja nende aruandlusele ning muudetakse ka fondi vahetamise reegleid. Sadadele tuhandetele kogumispensioni süsteemiga liitunutele peab uus reeglistik tagama selle, et pensionifondid suudavad suuremad rahakaotused ära hoida.
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste sõnul on kahtlemata üks suuremaid muudatusi see, et kui inimene oma pensionifondiga rahul ei ole, siis saab ta kolmel korral aastas oma senised fondiosakud maha müüa ja kogu teenitud tuluga uue fondivalitseja juurde minna. Praegu on see võimalik vaid üks kord aastas. Fondivahetusest tuleb praegu teada anda 31. oktoobriks ja vahetus toimub 1. jaanuarist.
Jaanuar, mai ja september
Kui riigikogu aga uue kogumispensioni seaduse muudatused heaks kiidab, on vahetuskuupäevadeks lisaks 1. jaanuarile ka 1. mai ja 1. september. Kuid uues seaduseelnõus on kirjas ka võimalus koguni järgmisest kuust kogumispensioni fondi vahetada. See võimalus puudutab küll uusi, veel tegemata osamakseid.
„See otsus tähendab, et raha, mis inimesel on kogutud, jääb sellesse fondi, kus ta on, kuid uued maksed lähevad teise fondi. Kogu teeninud pensioniraha liigutamine on ikka suur ja põhimõtteline otsus, mis vajab järelemõtlemist,” rääkis Tõniste.
Lisaks fondi vahetamise lihtsamaks tegemisele on pensionikogujatele uues kogumispensioni seaduses veel üks hea uudis. Nimelt karmistab riik reegleid, missuguse kvaliteediga võlakirju tohivad fondid konservatiivsetesse pensionifondidesse soetada.
Eelnõu välja töötanud rahandusministeeriumi ametnike selgitusel on täiendavate piirangute eesmärk see, et konservatiivsed pensionifondid oleksid tõesti konservatiivsed. Kuigi juba praegu ei ole pensionifondide valitsejatel õigust konservatiivsesse fondi paigutatud raha investeerida riskantsetesse võlakirjadesse ja aktsiaturgudele, seab uus seadus paika täpsemad reeglid soetatavate võlakirjade reitingule.
Sealjuures nõustub Tõniste tõdemusega, et ükski seadus ei võimalda investeerimist muuta riskivabaks ja seni kuni investeeringu eesmärgiks on raha kogu-da, säilib ka oht raha kaotada.
AS-i SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul on turul ka investeerimistooteid, mille riskid on maandatud ja kliendid midagi halva õnne korral ei kaota, kuid kogumispensioni toodete seas selliseid ei ole.
„Kui inimesed tahavad täiesti turvalist pensionifondi ja selle järele tekib tõsine nõudlus, siis, ma arvan, peaksime selle peale mõtlema,” lisas Holst.
Kuid rahandusministeeriumis ettevalmistatud seadusemuudatused ei puuduta mitte ainult kohustuslikku kogumispensioni süsteemi. Nii kehtestatakse uue seadusega esimest korda ka vabatahtliku pensionisamba sissemaksete ülempiir. Nii ei tohi III samba aastased sissemaksed ületada 4000 eurot ehk 62 586 krooni või 15 protsenti inimese aastasest sissetulekust. Positiivse poole pealt võib aga seaduseelnõust esile tuua, et tööandjad vabastatakse töötajate eest vabatahtlikku pensionisambasse makseid tehes erisoodustusmaksust.
Seadusemuudatused vajavad veel valitsuse ja riigikogu heakskiitu. Kui kõik laabub, hakkab seadus kehtima tuleva aasta 1. aprillist.
