Agne Narusk
Elukestvas õppes osalemise suurim pidur on huvi- ja motivatsioonipuudus.
Pole mingisugust vajadust õppida ei iseenda ega töö jaoks, koolipinki uuesti istuda pole vähimatki huvi ja üleüldse arvatakse end olevat liiga vana – need on kõige sagedasemad põhjused, miks täiskasvanueas enam ei õpita, kinnitas eelmisel nädalal avalikustatud tööturu-uuringu andmete analüüs.
Neile, kes sooviksid end täiendada, kuid ei saa seda teha, oli kõige sagedamini takistuseks koolituse/õppimise maksumus, perekondlikud kohustused ja õppeasutuse kaugus elukohast.
Huvi ja motivatsiooni puudumist ning vanust tõid takistusena sagedamini esile grupid, kes üleüldse osalevad täiskasvanuhariduses harvem: mehed, madala haridustasemega inimesed, üle 50-aastased ning madala kvalifikatsiooniga sinikraed. Oluliselt väiksem tõenäosus sattuda täiskasvanuharidusest osa saama on ka mitte-eestlastel.
Põhjused, miks õpitakse
Isiklike barjääride ületamiseks ei ole lihtsat ja ühest lahendust, nentis üks uuringu autoritest, Tartu ülikooli õppejõud Raul Eamets. Kokkuvõttes soovitavad autorid rohkem mõelda õpetamisele/õppimisele viisil, mis võimalikult palju erineks „koolipingis istumisest”. Näiteks Hollandis korraldavad põhikoolid oma kooli lapsevanematele kursusi (keeleõpe, matemaatika vms); Saksamaal võimaldatakse madala kvalifikatsiooniga inimestele kutse omandamist moodulõppe kaudu.
Täiskasvanuhariduses osalemist iseloomustab Eestis eba-võrdsus, seda saab väita ka teiste riikide kogemustele tuginedes, nentisid autorid.
Tasemeõpingutes (täiskasvanute gümnaasium, kutse- ja kõrgkoolid, ülikool) osalemise põhjused olid pigem isiklikud kui otseselt tööga seotud. Õppureid kannustas soov saada kätte „paber” ja arendada end huvipakkuval erialal. Seevastu koolitustel osalemise põhjused olid valdavalt tööalased, selgelt domineeris soov teha oma tööd paremini ja parandada karjääriväljavaateid. Sellest tulenevalt on suurem ka tööandja toetus, vastupidiselt tasemeõpingutele. Kui koolituste puhul on tavaline töötajale vaba aja andmine, kursuse või õppevahendi eest maksmine, siis tasemeõppijad sellest osa ei saa.
Eurostati andmetel täiendas end 2009. aastal 9,3 protsenti 25–64-aastastest eurooplastest, Eestis oli see näitaja 10,6 protsenti. Veel 2007. aastal oli Eestis elukestvas õppes osalejaid Euroopa keskmisest oluliselt vähem. Andmed on kättesaadavad 33 riigi kohta, nende seas on Eesti 12. kohal.
Uuring
Paindlik tööturg
Uuring tõi esile:
•• Eestis on kulutused aktiivsetele tööpoliitika meetmetele väikseimad Euroopa Liidus mõõdetuna nii osakaaluna SKT-st kui ka ühe töötu kohta. Samal ajal ollakse tööturu paindlikkuselt Euroopa esimeste seas.
•• Töötuskindlustus on aidanud küll vaesusriski vähendada, kuid madal 1000-kroonine töötutoetus seda ei suuda. Suhtelise vaesusriski vähendamine sotsiaaltoetustega on Eestis üks EL-i väikseimad.
•• Projektid „Aktiivne tööturupoliitika ja elukestva õppe roll turvalise paindlikkuse kujundamisel Eestis” ja „Paindlikkus ja turvalisus Eesti tööturul”, Tallinn, Tartu 2010
•• Läbiviijad TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja poliituuringute keskus Praxis; tellija Eesti ametiühingute keskliit
•• Kokkuvõtte leiab aadressilt: www.eakl.ee
