Majandusministeerium ennustab, et edaspidi läheb tööturul vaja rohkem spetsialiste ja teenustesektori rolli suurenemine nõuab ka sinna rohkem töötajaid.
"Tulevikus püüame leida ikka valmis spetsialisti," ütles elektrimootoreid ja mitmesuguseid elektriseadmeid valmistava Konesko mootoritehase juht Allari Leppik. Varem alustasid ettevõtte töölised oskuste omandamist praktika kaudu, sest tol ajal ei olnud see valdkond noorte seas populaarne, nüüd on Leppiku sõnul aeg edasi läinud ja kuna on võimalus valida juba koolist tulnud insenere, eelistatakse neid, kirjutab Äripäev.
Majandusministeeriumi tööjõuvajaduse prognoosist selgub, et ametialade struktuuri muutuse tõttu kasvab kõrghariduse roll paljudel elualadel - eelkõige elektroonika- ja elektriseadmete tootmises, põllumajanduses, metsamajanduses, kalapüügis, aga ka mujal tootmises ja kaubanduses. Info ja side alal on spetsialistide osakaal pidevalt kasvanud, ka juhtide osakaal kogu sektori hõivest on viimaste aastate võrdluses suurenenud. Elektroonikatööstuses, kus praegu on suur osa töötajatest ilma kutse- või erialase ettevalmistuseta, on suur vajadus spetsialistide järele. Eelistatavalt võiks ka selles grupis suuremat rolli omada kutseharidus.
Elektroonikatootja Enerpointi insenerid ja erispetsialistid on kõrgharidusega, ülejäänud töötajaid omandavad oskusi praktilise kogemuse kaudu, sest valdavalt tullakse tööle ilma kutse- või erialase ettevalmistuseta. "Meie töö ei ole raketiteadus, kui inimesel on kaks kätt ja korralik mõistus, siis polegi rohkem vaja. Kui on normaalne tööstuse juhtkond, siis ülejäänud õpib töö juures ära," kommenteeris juhatuse liige Erik Keerberg.
Kuna töö keerukusaste suureneb, prognoositakse mõningast spetsialistide osatähtsuse kasvu ka elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse, jäätmekäitluse, puidutöötlemise ning ka info ja side sektoris. Seal vajatakse insenere ja tehnikuid, aga ka ärispetsialiste. Ehitussektori üldise kahanemisega seoses väheneb seal oskustööliste arv, tööstussektoris aga oskustööliste osatähtsus pigem kasvab. Peaaegu kõigil tegevusaladel jätkub aga lihttööliste osa vähenemine. Haridustasemete lõikes viitab prognoos praegusest veidi suuremale vajadusele kutseharidusega töötajate järele, kuid sõltuvalt harust on tulemused üsna erinevad. Kui toiduainete ja jookide tootmises näeb prognoos ette kutseharidusega töötajate osatähtsuse mõningast kasvu, siis näiteks trükitööstuses ja ka nahatöötlemises kasvab oluliselt vajadus kutseharidusega töötajate järele.
