Uuest aastast aktiivsemalt rakendunud palgatoetuse meede on Eesti Töötukassa Raplamaa osakonna juhataja Hetti Kase sõnul registreeritud töötute arvule positiivselt mõjunud. Registreeritud töötus on vähenenud aprillist alates, viimase nädala seisuga on töötuid maakonnas 2143.
„Palgatoetust kasutatakse palju ja see toimib väga hästi. Selle eelis ongi, et tegemist on aktiivse meetmega, st kui ettevõte seda rakendab, siis inimene saab töölepingu ja läheb meil arvelt maha," selgitas töötukassa Raplamaa osakonna juhataja Hetti Kask. Ainuüksi juuni jooksul sai palgatoetusega maakonnas tööle 34 inimest. Kokku on selliseid töötajaid maakonnas pisut alla 150.
Hea töötaja vajab hoidmist
Palgatoetuse meetme pikkus on kuus kuud ja olenevalt sellest, kas töötaja saab tähtajalise või tähtajatu lepingu, kompenseerib töötukassa töötaja palga 50 protsendi ulatuses kas kolme või kuue kuu jooksul. Palgatoetuse meetme alla kvalifitseeruvad inimesed, kes on olnud töötud vähemalt kuus kuud, alla 24aastaste puhul on see aeg kolm kuud.
Töötukassa Raplamaa osakonna juhataja Hetti Kase sõnul on positiivne see, et kuigi alguses suhtuti teenusesse kahtlevalt, on nüüd tööandjad tõestanud: kui inimene on hea töötaja, siis hakatakse miinimumpalgale üsna kähku juurde lisama. Hea töötaja vajab ju hoidmist ja väärtustamist.
Ka tõi Kask näite, et palgatoetusega on tööle võetud väga kõrgepalgalisi spetsialiste. Siiski on see pigem erandjuhtum ning töötukassa Raplamaa osakonnajuhatajal on olemas ka selgitus: "Kuna tööandja maksab kõik maksud, siis mida suurem on palk, seda suuremad ka maksud. Miinimumpalga puhul on veel kasulik võtta inimene ametlikult tööle, sealt edasi kasvab maksude osakaal ettevõtja kuludes tuntavalt."
Kuna aktiivsemalt on palgatoetuse meede kasutusel aasta algusest, ei osanud Hetti Kask veel öelda, kui palju juhtub, et pärast palgatoetuse meetme lõppu jõuab inimene uuesti töötute nimekirja tagasi. Küll aga tõdes ta, et kui ettevõtja jaoks ongi tegemist odava tööjõuga, keda kuue kuu tagant uute inimestega välja vahetada, siis kaalub töötukassa väga tõsiselt selle asjakohasust. Samas on. iga juhtum kordumatu ning vajab analüüsimist.
Palgatoetusega inimesed jäävad tööle
Endise Atlanta Office Products ASi kohale tekkinud KP Factory OÜ juhataja Kuno Pindmaa kinnitas, et nendel on 24 töötajast 10-11 just palgatoetuse meedet kasutades tööle võetud. „Meil alustava ettevõttena oli rõõm seda meedet kasutada. Pikemat. aega tegutsenud ettevõtetega on ilmselt teine lugu, sest praegusel ajal on inimesi juurde võtta ikka raske," ütles Pindmaa.
„Need inimesed, kes võetud said, jäävad ka suure tõenäosusega tööle," kinnitas Pindmaa. Samas selgitas ta, et suures osas on tegemist uksed sulgenud Atlanta Office Products ASi endiste töötajatega ning „võõraste inimeste integreerimisega" plaanis tegelda pole.
Tööpraktika aitab tuttavaks saada
Lisaks palgatoetusele on uus aktiivne meede ka tööpraktika. KP Factory OÜ juhataja Kuno Pindmaa arvas, et tööpraktikat katsetaks ehk selliste inimeste puhul, kelles ei saa veel kindel olla (sest seda on võimalik väga lihtsalt katkestada), aga Alus asuv valmistoidu tehas Saarioinen Eesti OÜ võttis kolmandiku oma praegustest töötajatest tööle just tööpraktika meedet kasutades. „Ja kõik tublid saidki tööle, ainult mõni üksik, kellele ei sobinud töö või oli mingi muu põhjus, ei jäänud," kinnitas Saarioinen Eesti OÜ personalijuht Angela Treimaa.
Personalijuht kiitis tööpraktika korraldamise võimalust, tõdedes, et see on nii töötajale kui ka tööandjale hea võimalus üksteisega tutvuda. Samas täpsustas Treimaa, et nende tööpraktika kestis vaid 2-8 nädalat pakutud nelja kuu asemel, sest pikkade praktikakuude jooksul kaoks töötajal motivatsioon.
„Ükski ratsionaalselt mõtlev ettevõtja ei tee nii, et õpetab inimesed välja ja alustab siis nelja kuu pärast otsast peale, lihtsalt et raha kokku hoida," kinnitas ka Angela Treimaa seda, et töötukassa meetmed pole ettevõtjatele raha kokkuhoiu koht. Praeguseks on mõnda tööpraktikale tulnud inimest juba ka edutatud.
* Viimase nädala seisuga on Raplamaal 2143 registreeritud töötut.
* Kõige rohkem töötuid on Rapla vallas - 522, järgnevad
* Kohila - 500
* Märjamaa - 396
* Kehtna - 344
* Enim on töötuid lihttööliste hulgas, järgnevad teenindus-ja müügitöötajad, oskus- ja käsitöölised ning seadme- ja masinaoperaatorid.
Nädaline: Palgatoetus aitab inimesi tööle
(http://www.nadaline.ee/index.php3?teema=uudis&lookup=uudis&ID=512545)
