Kärt Anvelt
Eelnõu järgi võiks vanemahüvitist välja võtta lapse kaheksa-aastaseks saamiseni.
Sotside fraktsioon valmistab sotsiaalkomisjoni liikme Heljo Pikhofi vedamisel ette vanemahüvitist reformivat eelnõu, mis esitatakse riigikogu menetlusse lähinädalatel.
Kui praegu saab vanemahüvitist võtta järjest 1,5 aastat ja süsteemis puudub paindlikkus, siis sotside eelnõu järgi nähakse ette, et hüvitist on võimalik osadeks jagatult välja võtta kuni lapse kaheksa-aastaseks saamiseni mis tahes ajahetkel. „Näiteks perioodil, mil laps harjub lasteaiaga või läheb esimesse klassi või on hoopis muu põhjus, miks on tarvis lapsega pikemalt kodus olla,” viitas juba aastaid vanemahüvitise süsteemi reformimise vajalikkusest rääkinud endine rahvastikuminister Urve Palo.
Ergutab lapsevanemaid
Teise olulise punktina toovad sotsid eelnõusse sisse suurema paindlikkuse selle kaudu, et vanemahüvitist võiks välja võtta päevade või ka lausa nädalapäevade jagamisel ema-isa vahel. See ergutaks lapsevanemaid võtma vanemapuhkust võrdselt. Näiteks ema on kolm päeva lapsega kodus ja seejärel tööl, isa kaks päeva kodus ja kolm päeva tööl või vastupidi. „See meede aitaks kaasa sellele, et naised ei oleks nii pikalt tööturult eemal,” selgitas Palo.
Sotside fraktsiooni juht Eiki Nestor kummutas juba eos võimalikud vastuargumendid, et vanemahüvitis ongi mõeldud selleks, et ema oleks lapsega poolteist aastat kodus. „Vanemahüvitis on ette nähtud töö ja pereelu paremaks ühitamiseks ning selleks, et pere sissetulekutes ei põhjustaks perekonna juurdekasv olulist langust,” kordas Nestor seaduse mõtet.
Et keegi ei saaks teha etteheiteid süsteemi administreerimise osas, püütakse seadus Nestori sõnul ka kõikidele võimalikele „agadele” ette mõeldes kokku kirjutada. „Eelkõige vaatame, kuidas Rootsi riik seda süsteemi administreerib,” viitas Nestor.
Rootsis on vanemahüvitise pikkus 13 kuud, summa suurus on 80% palgast ning seda võib välja võtta kuni lapse kaheksa-aastaseks saamiseni, samuti võib hüvitise väljavõtmist ema-isa vahel jagada. Rootsi riik isegi ergutab lapsevanemaid hüvitisepäevi võrdselt kasutama.
Ka viimane inimarengu aruanne ütleb, et poolteist aastat lapsepuhkusel olnud ema jääb tööle naastes nii kogemuste kui ka tööstaaži poolest alla omavanustele meestele ja karjääripausita naistele. See omakorda vähendab tõenäosust, et naine liigub karjääriredelil ülespoole.
Ka riigikogu IRL-i fraktsiooni liige Liisa Pakosta on öelnud, et parandamaks olukorda, kus pärast lapsesaamist on naise tööle naasmine ja edasiminek raskendatud, tuleks pikendada vanemahüvitise väljavõtmiseks lubatud aega. Ka Pakosta kaldub Rootsi näite poole.
Urve Palo viitas uuringutele, mille järgi hindavad eestlased töökoha kindluse ja palga järel kolmandana võimalust ühitada töö- ja pereelu. „Ka sünnib neis riikides, kus tööhõive on kõrgem ja töö- ning pereelu paremini ühitatud – Soome, Rootsi, Taani, Island – rohkem lapsi,” viitas Palo.
Reformierakond: tasub kaaluda
•• „Reformierakond on kindlasti nõus kaaluma kõiki neid ettepanekuid, mis suurendavad lapsevanemate kindlustunnet ning mis aitavad paremini töö- ja pereelu ühitada,” kinnitas Reformierakonna fraktsiooni liige, endine sotsiaalminister Maret Maripuu.
•• Maripuu viitas töölepinguseadusele, kus on loodud võimalus pooltevaheliseks kokkuleppeks. „Me propageerime ka osalise tööajaga töötamist, miks mitte kaaluda siis neid võimalusi, mis teevad ka vanemahüvitise kasutamise paindlikumaks,” ütles Maripuu. Ta rõhutas, et kindlasti tuleb eelnõu plussid ja miinused läbi arutada tööandjatega, samuti analüüsida mõju tööturule.
•• Samal ajal ei poolda Maripuu, et vanemahüvitisest tehtaks valimiseelne teema, mis võib mõjuda vastupidiselt: lapseootel naised hakkavad kartma, et muudetakse vanemahüvitise üldisi põhimõtteid.
•• Vanemahüvitise paindlikumaks muutmist on arutatud ka Reformierakonnas, kuid kindlat kava ei ole välja töötatud.
