Uus töölepinguseadus on kehtinud juba üle viie kuu, kuid töölepingu lõppemine ja selle vormistamine on teemad, millega pöördutakse tööinspektsiooni poole iga päev. Seejuures on endiselt populaarseimad koondamisega seotud küsimused. Alljärgnevalt pööran tähelepanu kriitilisematele aspektidele töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise puhul.
Tööleping võib lõppeda näiteks tähtaja kättejõudmise, lepingu ülesütlemise või töötaja surma tõttu. Lepingu lõpetamiseks ehk ülesütlemiseks tuleb esitada teisele poolele ülesütlemisavaldus. See peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri, SMS või muu) ja sisaldama sisulist põhjendust. Muu hulgas peab sellest selguma, millal tööleping lõpeb ja mis on selle lõpetamise põhjused. Suuline ülesütlemisavaldus ei ole seadusega kooskõlas ja on tühine. Samuti võib avaldusest järeldada, kas töölepingu lõppemisest on ette teatatud õigesti. Kui tööleping lõpeb, nõuavad paljud tööandjalt lepingu lõpetamise kannet lepingu dokumenti, nagu vana töölepinguseadus kohustas. Uue töölepinguseaduse mõttes on määrava tähtsusega hoopis ülalmainitud ülesütlemisavaldus. Tihti on selle dokumendi nimetuseks teade, koondamisteade või avaldus. Nimetatud avaldus on töölepingu ülesütlemise võimalik tõend. Et vältida arusaamatusi, on soovitav töölepingu lõppemise päeval töösuhte lõpp siiski fikseerida ja tekkivad küsimused omavahel läbi arutada. Kahjuks annab tööandja väga paljudel juhtudel küll ülesütlemisavalduse, kuid jätab olukorra selgitamata. Seepärast pöörduvad inimesed meie poole tihti küsimusega, mida tööandja võis selle dokumendiga mõelda, või kas tööandja tegi õigesti.
Koondamine on ainult üks töölepingu erakorralise ülesütlemise alus mitme teise hulgas. Selle puhul tuleb eeldada, et töö kokkulepitud tingimustel on lõppenud. Tihti on koondamise ajend töömahu vähenemine ja alaline töö ümberkorraldamine ettevõttes. Peale selle, et tööandjal tuleb koondamisvajadus ära põhjendada, tuleb tal kinni pidada töölepinguseadusega ette nähtud nõuetest, millest tähtsamad on järgmised.
Esiteks: töölejäämise eelisõiguse rakendamine töötajate esindajale ja töötajale, kes kasvatab alla kolmeaastast last.
Teiseks: koondamise keelu arvestamine kindlate isikute suhtes.
Kolmandaks: võimaluse korral teise töö pakkumine ja sellest tulenev täiendusõppe korraldamise kohustus.
Neljandaks: etteteatamistähtaegade järgimine — tähtaeg võib töösuhte pikkusest sõltuvalt varieeruda 15—90 päevani.
Viiendaks: hüvitise maksmine ühe keskmise töötasu ulatuses.
Kuuendaks: töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral töötajate ja töötukassa teavitamise ning töötajatega läbirääkimise kohustus.
Töölepingu lõppemist vormistades tuleb täita mõni töö-tukassale esitatav dokument, mille blankettidega on võimalik tutvuda internetilehel www.tootukassa.ee.
Lõpetuseks. Kui töötaja või tööandja soovib töölepingu ülesütlemise vaidlustada, tuleks tal endale selgeks teha, kuidas nõue korrektselt formuleerida ning milliseid õiguslikke tagajärgi võib see tuua vaidluse võidu või kaotuse puhul. Esimesed töövaidlusorgani lahendid uue töölepinguseaduse alusel viitavad asjaolule, et ei mõelda lõpuni läbi, mida oma nõudega taotletakse. Seega oleks mõistlik pöörduda eelnevalt juristi poole või uurida kas või tööinspektsiooni internetilehte www.ti.ee või muid teabeallikaid. Tööinspektsiooni juristide tasuta infotelefon 640 6000 on avatud tööpäeviti kella 10—15.
Elina Soomets
Tööinspektor-jurist
