Raul Veede
Alates 1. juulist ei kuulu tööpäevasisesed pausid enam tööaja hulka. See on üks uue töölepinguseaduse väikesi muutusi, millel võib olla tööelule ootamatult suur mõju.
Et töötajal on õigus lõunapausile, on üldiselt teada, ehkki selle tõlgendamise ümber liigub mitmesuguseid uskumusi. Kuid sellele lisaks on töötajad mitmel pool harjunud tegema ka kohvipause.
Loomulikult sõltub see harjumus ettevõttest, pealegi ei ole iga töökorralduse puhul selline asi lihtsalt võimalik. Kuid võib juhtuda, et uus töölepinguseadus annab mõnelegi juhile ajendi igipõline traditsioon lõpetada.
Uus töölepinguseadus: kohvita omast ajast!
Puhkepauside suhtes on kahe seaduse seisukoht erinev. Eelmise töölepinguseaduse kohaselt kuulusid töö vahele tehtavad pausid tööaja hulka, uus seadus lubab need aga tööaja arvestusest välja jätta.
Nagu varemgi, on seaduses ette nähtud lõunapaus. Tööandja peab § 47 kohaselt võimaldama vähemalt 30minutise vaheaja pikema kui kuuetunnise töötamise kohta. Kui töö iseloom seda aga ei luba, peab tööandja korraldama asjad nii, et töötaja saaks töökohal ja tööajast puhata ning süüa.
Seadus vs tõlgendus
Tööõigusekspert Heli Raidve on avaldanud siiski arvamust, et ka varasem komme oli pelgalt levinud tõlgendus. Otsesõnu polnud ka eelmises seaduses kohvi-, suitsu- ja tualetipause ette nähtud: varasem töö- ja puhkeaja seadus ütles vaid, et tööandja võib anda lisaks lõunale ka muid vaheaegu, mis arvatakse tööaja hulka.
Sotsiaalministeeriumis valminud töölepinguseaduse käsiraamat kommenteerib seadust selle autorite seisukohalt. Kommentaarides on rõhutatud, et tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka. Otseselt viitab see küll vaid lõunapausile, ent seisukohta võib laiendada ka teistele vaheaegadele.
Kohvipaus tõstab töötajate rahulolu
Lisaks juriidikale on kohvipausidel ka oma praktiline külg. Mõistagi ei lõika ettevõte erilist kasu sellest, kui töötajad veedavad päeva kohvitades, nagu juhtus mõneski nõukogudeaegses riigiasutuses. Samas on uuringud korduvalt tõestanud, et mõõdukas koguses kohvipause tõstab inimeste efektiivsust.
Wuppertali ülikooli tööpsühholoogia professori Rainer Wielandi korraldatud uuringust selgus, et vaid kümnendik Saksa ettevõtetest arendab kohvipausikultuuri. Kui juht ei luba kohvipause endale, ei pea ta neid ka teistele vajalikuks. Samal ajal on töötajad selles kümnendikus firmadest oma tööga rohkem rahul, mis omakord muudab nad lojaalsemaks ning tootlikumaks. Nii teeb töö- ja puhkeaja strateegiline korraldus Wielandi sõnul kõik kulud kuhjaga tasa.
Tänapäeval on aina rohkem selliseid töid, kus töötaja ei tao tuima järjekindlusega naelu puuklotsidesse, vaid peab oma tööle keskenduma ja mõtlema. Ent inimene ei suuda kogu aeg järjest keskenduda. Samamoodi on omad ohud moodsal arvutustehnikal: päev läbi arvuti taga istudes on silmatõved kerged tulema. Haigusleht viib tootlikkuse märksa järsemalt alla kui kohvipaus.
