Vladlen Zolkin,
töötukassa hüvitiste ja toetuste osakond
Töötasin tähtajatu töölepinguga ettevõttes umbes 20 kuud. Sel ajal tasuti minu pealt ka töötuskindlustusmakset, sotsiaalmaksu jms. Lahkusin töölt poolte kokkuleppel pärast 1. juulit ning olen nüüd teise firma palgal tähtajalise lepinguga. Kas tähtajalise lepingu lõppedes on mul õigus taotleda töötuskindlustushüvitist? Kuidas arvutatakse selle suurus?
Jah, inimesel, kellel lõpeb tähtajaline tööleping, on õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui tal on kõik teised töötuskindlustuse seadusega ette nähtud tingimused täidetud. Kas töötuskindlustushüvitise taotlejal on õigus hüvitist saada või mitte, otsustatakse selle põhjal, mis oli viimase töö- või teenistussuhte lõppemise põhjus. Töö- või teenistussuhte pikkusel pole hüvitise määramise seisukohast mingit tähtsust.
Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on sajal esimesel kalendripäeval 50% ja alates 101. kalendripäevast 40% kindlustatu ühe kalendripäeva töötasust. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamiskuule eelnenud üheksal töötamiskuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Arvesse lähevad kõigilt tööandjatelt saadud tasud, mis langevad sellesse perioodi. Kindlustatul on vaja tõendit ainult nendelt tööandjatelt, kelle juures töötamise aeg langes kindlustatu viimase kolme töötamise kuu hulka.
Töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 p 5 kohaselt on tööandja kohustatud töötaja nõudmise korral esitama töö- või teenistussuhte lõppemisel (või edastama elektrooniliselt) tõendi viimasel kolmel töötatud kalendrikuul makstud tasude liikide, suuruste ja kinnipeetud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa. Samuti andmed tema viimase töö- või teenistussuhte lõppemise aluse ja aja, tema töösuhte pikkuse selle tööandja juures, ametniku teenistusstaai pikkuse ning rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendajapuhkusel või lapsehoolduspuhkusel oldud aja kohta.
Olen töötav vanaduspensionär, ametis põhikohaga. Töötuskindlustusmakset mul maksta ei tule. Kuid kas tööandja peab minu pealt maksma töötuskindlustusmaksu?
Töötaja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik töötajad, sh võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed ja avalikud teenistujad. Samuti peavad töötaja töötuskindlustusmakset maksma Eesti Vabariigi välisesinduses töötavate teenistujatega kaasas olevad mittetöötavad abikaasad, kes saavad abikaasatasu. Töötuskindlustusmakse maksmise kohustus lõpeb vanaduspensioni ikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel päeval. Tööandja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik tööandjad kõigile töötajatele makstud tasudelt, sh ka vanaduspensioni eas või ennetähtaegset vanaduspensioni saavatele töötajatele makstud tasudelt.
Pärast uue töölepinguseaduse jõustumist mind koondati. Uut töökohta pole ma veel leidnud. Nii otsustasin minna sügisest ülikooli ning jätkata ka tööotsinguid, et kooli kõrvalt töötada. Kas üliõpilasena on mul õigus end töötuna arvele võtta ja saada ka töötuskindlustushüvitist (minu pealt on makstud kõigi töötatud 20 kuu jooksul töötuskindlustus- ja sotsiaalmaksu)?
Üliõpilasel, kes on viimase aasta jooksul töötanud vähemalt 180 päeva, on õigus end töötuna arvele võtta ja taotleda töötutoetust. Juhul kui viimane töösuhe on lõppenud koondamisega ja töötaja eest on töötuskindlustusmakseid tasutud vähemalt 12 kuud (viimase kolme aasta jooksul), on tal õigus taotleda töötuskindlustushüvitist.
Hüvitise suurus ja maksmise aeg
Kindlustusstaa määrab hüvitise saamise aja:
Kui töötuskindlustusmakseid on tasutud vähem kui 56 kuud, on õigus hüvitist saada 180 kalendripäeva;
kui kindlustusmakseid on tasutud 56-110 kuud, on õigus hüvitist saada 270 kalendripäeva;
kui kindlustusmakseid on tasutud 111 kuud või enam, on õigus hüvitist saada 360 kalendripäeva.
Esimesel sajal hüvitise saamise päeval saab iga päeva eest hüvitist 50% ning seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.
Allikas: töötukassa
Loe töötuskindlustushüvitise maksmisest täpsemalt:
www.tootukassa.ee
