Kristiina Viiron
Erinev lähenemine tööturukoolitusele ja -harjutusele teeb töötud ja tugiisikud nõutuks.
Seadus võrdsustab tööharjutusel osalevatele töötutele makstava stipendiumi 1 krooni ja 90 senti tund töise sissetulekuga, mis arvestatakse toimetulekutoetusest maha. Aga kui töötu asub õppima tööturukoolitusel, makstakse talle stipendiumi 3.75 tunnist ning seda sissetulekuks ei loeta.
Toimetulekutoetuse saajatel muudab selline erinevus muidugi meele mõruks, sest raha, millega nad iga kuu hakkama peavad saama, on niigi väike 1000 krooni üksi elavale inimesele või pere esimesele liikmele ning 800 krooni igale järgmisele liikmele. Stipendiumina makstav lisa (u 190304 krooni kuus) kuluks neile igati ära. Pealegi on tööharjutuse puhul sisuliselt tegemist koolitusega, millega taastatakse pikemat aega tööta olnud inimese tööharjumust.
Enamasti teevad töötud tööharjutusel lihtsamaid töid, nagu heakorratöid, naised ka käsitööd, näiteks lapitöid. Seega õppisid nad tööharjutuse käigus ka midagi uut, selgitas tugiisik Astrid Org, kes nõustas töötuid sel kevadsuvel Valgamaal Sangaste vallas. Tundub, et seaduseloojad ei taju seda vahet ja tööharjutus on pandud ühte patta töötegemisega, kuigi sisuliselt on tegemist koolitusega, tõdes Org.
Sel juhul väga niru palk
Org märkis, et juhul, kui seadus tõlgendab 1.90 krooni suurust stipendiumi töötasuna, on tegemist tõesti väga väikese summa-ga ning kuu töötasuks on täistööaja eest seega ligikaudu 304 krooni. Tuhat krooni toimetulekutoetust on niigi väike raha ja sellest 300 krooni mahavõtmine on kohatu, tõdes ta. Töötud on ka öelnud, et kui nad saaks tunnist 25 krooni, siis poleks toimetulekutoetust neile maksta tarviski.
Tööharjutus kestab kolm kuud. Esimesel kuul teevad osalejad päevas viis tundi tööd, teisel kuul seitse ja kolmandal kaheksa tundi päevas. Motivatsiooni tõstmiseks võiks tööharjutuse stipendiumi toimetulekutoetusest mitte maha arvestada. Samas aga on see sissetulek leian, et see on seaduses arutelu koht, ütles Sangaste valla sotsiaalinspektor Pille Sikk. Tema sõnul üllatusid töötud küll, kui mahaarvestusest teada said, ent pooleli keegi raha pärast tööharjutust ka ei jätnud.
Lisaks tööharjutuse stipendiumile loetakse sissetulekuks ka tööpraktika eest makstavat stipendiumi 3.75 krooni tunni eest. Sissetulekuks aga ei loeta tööturukoolitusel, tööpraktikal ja -harjutusel osalemise ajal makstavat sõidu- ja majutustoetust ning tööturukoolituse stipendiumi.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lillese sõnul ei võeta tööturukoolitusel makstavat stipendiumi toetust määrates arvesse, sest koolitusel osalemine nõuab inimeselt lisakulusid ja selle toetusest maha arvamine seaks ohtu töötu võimalused tööturukoolitusel osaleda. Tööpraktika ja -harjutuse puhul ei ole stipendiumi arvestamine sissetulekuna toimetulekutoetuse määramisel põhjuseks, miks inimestel ei oleks võimalik tööpraktikal või -harjutusel osaleda, põhjendas Lilles. Riigi sotsiaalabi osutamisel on üldpõhimõte, et arvesse võetakse kõik töist sissetulekut asendavad toetused. Sihtotstarbelisi toetusi (transport jt) sissetulekuna ei arvestata, sest need on vajalikud, et inimene üldse saaks tööturuteenuses osaleda.
Töötute seas populaarne
Pikaajaliste töötute rehabilitatsiooniga tegelevad Eestis paljudel juhtudel mittetulundusühingud, kes saavad selleks raha nii Euroopa Sotsiaalfondist kui ka omavalitsustelt.
Tallinnas Koplis korraldab töötute tööharjutusi MTÜ Pro Civitas. MTÜ tegevjuhi assistent Pille Lukk sõnas, et kokku saab sel aastal tööharjutusel osaleda kuus 20-liikmelist rühma.
Inimesed tahavad väga tööharjutusele tulla ja on hakanud enda jaoks selle kasulikkust mõistma, osutas Lukk asjaolule, et täna alustaval grupil jäi üle kümne inimese varunimekirja.
Suhtumine igapäevastesse kohustustesse on kursuslastel erinev. Juhtub, et mõni alustanu jätab harjutuse pooleli. On ka neid, kes on läbinud koguni kaks kursust, nagu näiteks tallinlane Jevgeni (fotol paremal), kes on Pille Luki sõnul usin töömees.
Püsivat tööd õnnestub kahjuks saada vähestel, sest tööandja eelistab pigem palgata hiljuti töötuks jäänud inimesi.
Tööturuteenus
Kaks teenust 25-st
Tööharjutus ja tööpraktika on kaks tööotsingut toetavat teenust. Üldse on neid kokku 25.
Tööharjutus
on eelkõige suunatud inimesele, kes pole pikka aega töötanud, kellel puudub töökogemus või kes ei ole valmis töötama iseseisvalt avatud tööturul. Tööharjutusel tehakse kergemaid töid, mis ei nõua erialaseid teadmisi. Harjutus võib kesta kuni kolm kuud, sellel osaleja saab stipendiumi (2009. aastal 1 kroon ja 87 senti iga osaletud tunni eest).
Tööpraktika
kestab kuni neli kuud, kaheksa tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Praktikant peab pidama praktikapäevikut, mida tuleb iga kuu alguses töötukassas näidata. Osalejal on õigus saada stipendiumi tunnimääras 3. 75 krooni, kusjuures see mitme-kordistub. Võimalik on saada ka sõidu- ja majutustoetust kuni 1200 krooni kuus.
Allikas: www.tootukassa.ee