Kai Simson
Ümbrikupalka saavad peamiselt mehed ning alla 30-aastased.
Ümbrikupalka maksti 2008. aastal 12%-le töötajatele ning varjatud töötasude maksmisest tingitud maksutulukaotus oli ca 2,7 miljardit krooni.
Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringust selgub, et mullu sai regulaarselt ümbrikupalka 6% töötajatest. Ka 2007. aastal oli saajate arv sama. Veidi on vähenenud nende osakaal, kellele makstakse ümbrikupalka vahetevahel. Kui 2007. aastal sai 8% vahetevahel ümbrikupalka, siis 2008. aastal oli saajate hulk 6%.
Ümbrikupalga saaja on enamasti alla 30-aastane ning alg- või põhiharidusega. Varjatud töötasu saajaks on keskmisest enam inimesed, kelle peres on netosissetulek leibkonnaliikme kohta alla 4000 krooni kuus. Samuti on mehed ümbrikupalga saajateks sagedamini kui naised.
Oma aastasest sissetulekust saba enamus ümbrikupalga saajatest osa legaalsena, millelt makstakse riigimakse, ning lisaks teatud osa varjatult, millelt riigimakse ei maksta. Selliseid kombineeritud töötasu saajaid oli 2008. aastal 86% ning kogu töötasu ainult varjatult saanud töötajaid oli 14% ümbrikupalga saajatest. Viimaste osakaal on 2007. aastaga võrreldes suurenenud, siis sai kogu oma aastase töötasu varjatult vaid 5% ümbrikupalga saajatest.
Ümbrikupalka maksti enim ehituse valdkonnas, järgnesid tööstus ning toitlustus.
Ümbrikupalga saajatest oli mullu sellega rahul iga kolmas ning rahulolematuid oli ca kolmandik, ülejäänute jaoks oli ükskõik, kas saavad palka legaalselt või mitte. Kõigist ümbrikupalga saajatest arvas 30%, et oleks keeldumise korral töökohast ilma jäänud.
Ümbrikupalga maksmist ei pooldanud töötajatest 80%, vaid 6% pooldas.
Sel aastal peaks ümbrikupalkade osakaal töötajate hinnangul kahanema.
