Helve Toomla, jurist
Kirjutasin puhkuseavalduse ja jäin ootama puhkuseraha. Puhkuse alguseks ei olnud see mu pangakontole laekunud. Mulle öeldi, et inimene, kes asjaga tegeleb, on ise puhkusel ja raha tuleb koos palgaga palgapäeval. Kaks nädalat hiljem oli ülekande seletuseks kirjutatud lihtsalt töötajate palgad. Kuna palk on kõikuv, siis ei ole ma aru saanud, kas selle hulgas oli puhkusetasu või mitte. Kas ülekandel peaks olema märge puhkuseraha kohta?
Kindlasti peaks ülekande selgituses olema puhkusetasu eraldi näidatud. Tõenäoliselt küsijale puhkusetasu ei makstudki. Võimalik, et teda ei ole ka puhkusele lubatud, sest kui puhkust soovitakse väljaspool puhkuste ajakavas näidatud aega, ei saa töötaja ilma tööandja nõusolekuta puhkust võtta. Tingimata tuleks uurida kõigepealt seda, kas puhkus on vormistatud, ja siis täpsustada, kas, millal ja mis summas puhkusetasu üle kanti.
Olen töötanud avalikus teenistuses 15 aastat. Avaliku teenistuse seaduse § 45 ütleb: Vähemalt kolmeaastase teenistus-staai korral antakse ametnikule kolmanda ja järgmise aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. Millal on mul õigus saada nn staaipuhkust 1. septembril 2008 algava tööaasta eest?
Lisapuhkust staai eest antakse ametnikule sellest päevast alates, kui vajalik staa täisaastates on puhkuse ajaks olemas, mitte aga tööaasta eest, nagu antakse põhipuhkust. Küsijal oli 1996. aasta 1. septembriks kolmeaastane vajalik aeg täitunud. Kui ta kasutas puhkust pärast seda päeva, oli see siis millise tööaasta eest tahes, pidi ta saama ühe lisapuhkuse päeva. Kümnepäevasele lisapuhkusele tekkis õigus pärast 1. septembrit 2005 ja sellest ajast alates jääb lisapuhkuse pikkuseks kümme päeva, mis liidetakse põhipuhkusele.
Elan Hiiumaal. Aeg-ajalt käin koosolekul Tartus. Seal pole võimalik ühe päevaga ära käia. Kas töötundideks loetakse ka sõiduaeg ja kas päevaraha makstakse ainult koosoleku päeva eest või ka tagasisõidu päeva eest?
Kui tööandja on teinud koosolekust osavõtu töötajale kohustuslikuks ja vormistanud töölähetuse, kuulub sõiduaeg lähetuskohta ja tagasi tööaja hulka ning palgaseaduse § 27 lg 1 p 1 kohaselt makstakse päevaraha nii teeloleku kui ka lähetuskohas viibimise aja eest.
