Helve Toomla, jurist
Tööandja esitas mulle allkirjastamiseks töölepingu lisa, millega vähendatakse palka. Tööinspektori luba selleks ei ole. Kas palga vähendamisest oleks pidanud kuu aega ette teatama? Kas mul on õigus tööleping nüüd lõpetada ja saada töötuskindlustushüvitist?
Palga vähendamiseks on tööandjal kaks võimalust. Esiteks: töölepinguseaduse (TLS) § 68 ütleb: juhul, kui tegemist on töömahu või tellimuste ajutise vähenemisega, võib tööandja vähendada töötaja tööaega kuni 40% ning maksta selle võrra vähem palka või saata ta nn sundpuhkusele puhkusetasuga vähemalt 60% palga alammäärast (2610 krooni kuu kohta). Et seda õigust kasutada, peab tööandjal olema nii tööinspektori kui ka töötaja nõusolek.
Osalist tööaega või osaliselt tasustatavat puhkust saab anda kuni kolmeks kuuks aastas. Töötajale tuleb sellest kirjalikult teatada vähemalt kaks nädalat ette. Selle aja jooksul peab töötaja otsustama, kas ta võtab tööandja pakkumise vastu, lõpetab oma töölepingu TLS § 82 alusel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu või ei soovi kasutada kumbagi varianti ning nõuab töölepingu tingimuste täitmist, s.t tööd ja palka. Kui tööandja teda kokkulepitud tööga kindlustada ei saa, on sisuliselt tekkinud tööseisak.
Tööseisaku aja eest tuleb maksta vähemalt töölepingus kokkulepitud põhipalka. Sellist osalist tööaega ja puhkust töölepingus ei kajastata. Kui lubatud ja kokkulepitud aeg saab täis, jätkatakse töölepingu täitmist seniste tingimuste kohaselt.
Poolte kokkuleppel
Teine lugu on töölepingu muutmisega poolte kokkuleppel. Tööandjal ei ole õigust ühepoolselt ühtki töölepingu tingimust muuta, ka mitte palgatingimusi. Formaalselt on küll kehtiv TLS-i § 64 lg 1, mis kunagi andis tööandjale õiguse muuta töö tasustamise aluseid, kuid kuna hilisem norm palgaseaduse § 4 lg 1 lubab palgatingimusi muuta ainult poolte kokkuleppel, siis ei ole tööandjal enam õigust ka palga maksmise aluseid ühepoolselt muuta.
Seega peab tööandja, kui ta ei suuda enam töölepingus kokkulepitud palka maksta, taotlema töötaja nõusolekut lepingu muutmiseks. Tööinspektori luba vaja ei ole. Etteteatamise kohustust ega selle tähtaega siin pole, kuid viisaka kohtlemise nõue eeldab, et töötajale antakse järelemõtlemiseks aega. Kui aga tööandja siiski nõuab viivitamatult lepingule allkirja, peaks töötajal olema meelekindlust seda mitte kohe teha, vaid ikka kaaluda, kas ja kuidas ta pakutud palgaga toime tuleb.
Töötaja keeldumise korral jäävad kehtima senine palk, tööaeg ja kõik muud lepingutingimused.
Kui tööandja ilma kokkuleppeta midagi neis tingimustes muudab, on töötajal pärast muutuste tegemist õigus töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu nõuda endiste tingimuste taastamist ja saamata jäänud töötasu maksmist TLS § 69 lg 1 alusel või lõpetada tööleping TLS § 82 alusel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Sel alusel lõpetatud tööleping annab võimaluse saada töötuskindlustushüvitist, kui muud hüvitise saamise tingimused on täidetud.
Tööandjal omalt poolt võib töötaja keeldumise korral tekkida koondamise olukord, kuid selle üle otsustab ta ise, töötaja ei saa oma koondamist nõuda.
Töötaja soovib enne rasedus- ja sünnituspuhkust võtta välja oma põhipuhkuse, 28 kalendri-päeva ja lisapuhkuse, seitse kalendripäeva, mis on ette nähtud talveperioodiks. Puhkust soovib ta juunis. Tema tööaasta lõpeb 24. oktoobril. Kuna rasedus- ja sünnituspuhkus kestab neli kuud ja pärast seda soovib töötaja jääda kohe lapsehoolduspuhkusele, siis soovib ta saada tööandjalt selle nelja kuu eest ette ka 11 kalendripäeva puhkust. Kas töötajal on õigus saada need 11 päeva töövõimetuslehel oleku aja eest ette?
Eeldan, et töötajal on tööaasta 25.10.0824.10.09 puhkus kasutamata. Sel juhul saab ta juunis vaieldamatult 28 kalendripäeva põhipuhkust.
Talvepuhkuse andmine juunikuus sõltub tööandja juures kehtestatud korrast kas seda on veel suvel võimalik võtta või mitte. Puhkuseseaduse kohaselt antakse puhkust tööaasta eest. Rasedus- ja sünnituspuhkuse aeg arvatakse küll puhkuseõigust andva tööaasta hulka, kuid töötaja soovitud ajaks ei ole see tööaasta veel alanud, seetõttu ei ole töötajal juunikuus nõudeõigust 25. oktoobril algava tööaasta puhkusele.