Valitsus jättis kinnitamata töötukassa nõukogu ettepaneku tõsta töötuskindlustusmaks kolme protsendini.
«Valitsus arutas töötukassa nõukogu ettepanekut tõsta töötuskindlustusmakse määra selle aasta 1. juunist ja leidis, et otsuse langetamine eeldab kokkulepet töötukassa edasiste kohustuste osas,» teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. «Seoses sellega ootab valitsus ametiühingute ja tööandjate vahelist tervikkokkulepet töötuskindlustusmakse määrade ja hüvitiste osas järgmiseks neljapäevaks.»
Valitsuse pressikonverentsil esinenud sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul ei tähenda otsus siiski, et maks tõuseks üle kolme protsendi, vaid pigem tõdemust, et praegune lahendus oli poolik.
«Ei langetanud põhjusel, kuna valitsus nägi väga selgelt, et 3 protsendile töötuskindlustusmakse tõstmine ei lahenda töötukassa võimalikke kõiki makseraskusi,» rääkis ta.
Pevkuri sõnul loodab valitsus väga, et nädalaga jõuavad tööturu osapooled ehk tööandjad ja ametiühingud omavahel kokkuleppele, kuidas tagatakse töötukassa jätkusuutlikkus.
Täpselt üks päev vähem kui aasta tagasi leppisid valitsus, tööandjad ja ametiühingud kokku selles, et töötukassa vahendid tulevad tööandjatelt ja töötajatelt ning riigieelarvelisi vahendeid sinna ei panda. «Sellest tulenevalt peavad tööandjad ja ametiühingud ka väga selgelt pakkuma välja need lahendused, mis saaksid olla seaduste muudatuste tasandil valitsuse poolt parlamendile saadetud,» lisas minister.
Ametiühingud ja tööandjate keskliit leppisid kokku eelmisel nädalal maksutõusus, kuid lahtiseks jäi hüvitiste kärpimine, sest arvutuste järgi töötuskindlustusmaksust ei piisa kõikide uue töölepinguseaduses lubatud hüvede väljamaksmiseks.
Varem oli teada, et pooled üritavad kokkulepet sõlmida järgmise kuu algul.
Kõige suurema löögi all on lubadus hakata maksma hüvitist omal soovil töölt lahkunuile.
Pevkur on varem öelnud, et ametiühinguliidrid on nõus kaaluma selle hüvitise edasilükkamist kuni 2013. aastani. 1. juulist peaks omal soovil ja poolte kokkuleppel töölt lahkunud hakkama saama hüvitist 40 protsenti keskmisest palgast. Seda lubadust on tööandjate esindajad ka kõige teravamalt kritiseerinud.
Pevkur rääkis, et pakkus pooltele kompromissina, et hüvitiste suurused oleks 1. juulist pisut väiksemad ja tööandjad vastutasuks oleks nõus maksma omalt poolt rohkem koondamishüvitisi. Uus seadus nimelt ütleb, et tööandja maksab omast taskust ainult ühe kuu koondamisraha, ülejäänu tuleb töötukassast.
Hüvitise määrad tõusevad samuti 50-lt 70-le esimesel 100 päeval. Ja sealt edasi 40-lt 50-le protsendile keskmisest töötasust. Kokkulepet selle kohta ei tulnud.
Andrus Karnau
Alo Raun
