Kristiina Viiron
Pikalt tööst eemal olnud saavad harjutuskeskustes töötegemist õppida.
Koplis Lina tänava katlamajas käib viimase lihvi andmine uuele tööharjutuskeskusele, kus kaua tööst eemal olnud inimesed hakkavad tegema praktilisi töid. Neile, kes on pikalt elanud ilma et iga argipäev algaks tööle tõttamisega, pole töö sugugi iseenesestmõistetav tegevus. Sageli tuleb suhtlemistki uuesti kobamisi õppima hakata. Et sellised inimesed ühel päeval jälle töö- ja tavaellu naaseksid, on neil võimalik käia tööharjutuskeskustes sõna otseses mõttes töötegemist harjutamas.
Lina tänava maja on Põhja-Tallinnas asuva harjutuskeskuse teine hoone. Esimeses, Alasi 6 asuvas majas saavad tööharjutuskursustel käivad töötud süüa, sotsiaalset ja psühholoogilist nõustamist vms.
Katlamajast ümberkohendatud hoones on olemas nii metalli- kui ka puidutööpingid, puude lõhkumiseks vajalikud seadmed ja savitöökoda. Majast ei puudu ka duiruumid, kus end pärast töötegemist puhtaks pesta.
Uue elu poole
Keskuse tööd korraldava MTÜ Pro Civitase juht Tiit Ollin märgib, et maja korraspidaminegi on töötute ülesanne, samuti panid mehed palgaliste ehitajate kõrvalt käed külge katlamaja ümberehitustöödel.
Tööharjutuse päev kulgeb ühel päeval kahes majas korraga kahe töögrupiga (á 20 inimest), kellest üks alustas veebruaris, teine märtsis. Hommik algab Alasi tänava majas kel vaja, kõneleb psühholoogi või sotsiaalnõustajaga. Võlanõustajagi abi kulub siinsetele inimestele, kellest lõviosa on mehed, igati ära. Paljudel on pangaarved arestitud, mitmel on tekkinud võlad jänest sõites, selgitab Tiit Ollin. Mõnele on tulnud aidata muretseda uusi isikut tõendavaid dokumente. Päeva lahutamatuks osaks on soe lõunasöök vaheldumisi supp ja praad. Mõnele ongi see ainus söögikord päevas, ja kuigi reeglid näevad ette, et purjuspäi keskusse tulla ei tohi, ei jagu Ollinil südant kellelegi sööki keelata.
Nii erinev nagu on meeste taust, nõnda on lood ka töötegemise ja ellusuhtumisega. Kõigist ei saagi asja ja nad kaovad nelja tuule poole kursust lõpetamatagi. Teised saavad, kes rohkem, kes vähem, ree peale tagasi. Kas aga ka tööle, see on praeguses majandusolukorras üpris kaheldav. Suvistest tööharjutajatest, keda oli kokku 62, sai ja läks tööle seitse. Tööandja juures tuleb ju kõigi teiste kandidaatidega ühtmoodi konkureerida.
Need, kes kursust läbides veel tavaellu ja tööle naasta ei suuda, kuid lootust selleks siiski on, saavad keskuses käia ka kaks kursust järjest, kokku pool aastat. Kes on kursuste lõpus kindel, et tema edaspidine elu tähendab töölkäimist, sel on võimalik saada ka tööturuameti kaudu koolitust. Ideaalis lõpeb jada püsiva töökohaga. Uskuma peab!
Lootus sureb viimasena! kinnitab uljalt väikesekasvuline, aga käbeda olemisega Jevgeni (57). Agaralt askeldab ta puid saagida see on üks harjutus-töödest. Püsival tööl pole mees ammu käinud ja arvab, et ega teda vanuse tõttu enam võtta tahetagi. Aga tahaks küll püsivalt tööd teha kortereid remontida. Kõike jagub! lööb mees käega küsimusele, kas teda ka võlad pitsitavad. Loodame, et läheb paremaks!
Seevastu 40-aastane, igati viisaka ja hoolitsetud välimusega Oleg ei suuda helgesse tulevikku uskuda. Kindlasti lähen õppima, aga räägitakse, et saab raskelt, märgib ta. Temagi on võl-gadega kimpus: alimendid on maksmata, sest kui töö otsa sai, polnud selleks raha. Olegi saatus sarnaneb praegu paljude meeste omaga ta töötas ehitusel.
Keskused kõikjal Eestis
Erinevaid kohti, kus püütakse töötuid ja heitunuid tagasi tavaellu tuua, on Eestis 50-60 ringis.
Pikaajaliste töötutega tegelevad ka mittetulundusühingud, kes saavad selleks raha erinevatest projektidest. Näiteks Kopli tööharjutuskeskust, k.a rajamist on rahastanud Euroopa Sotsiaalfond ja Tallinna linnavalitsus.
Jõgevamaale Voorele on suur töötute aktiviseerimiskeskus loodud viie valla koostöös. Haapsalus võtab pikaaegseid töötuid ja ka ilma elukohata inimesi oma hoolde Haapsalu tööotsijate ühing.
Euroopa struktuurifondide raha abil luuakse tänavu neli uut tööharjutuskeskust Tabiveres, Kohtla-Järvel, Palamusel ja Palal.
Mõnel õnnestub kohe pärast kursust tööle saada, mõni läheb edasi koolitusele ja siis tööle. Kõik kursuslased tavaellu ei naasegi.