Rahandusministeeriumi ametnikud vastasid tulevaste pensionäride küsimustele, pensionimaksete külmutamine puudutab enam kui poolt miljonit inimest.
Kui kauaks on riigi maksed teise pensionisambasse külmutatud?
Maksete tegemine peatatakse 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010, seega kokku pooleteiseks aastaks.
Miks ei saa raha välja võtta, kui lepingu tingimusi ühepoolselt muudetakse?
Maksete peatamise ja osalise vähendamise näol ei ole tegemist süsteemi põhimõttelise muutmisega, vaid ajutise lahendusega. Sissemaksed taastuvad osaliselt juba aastal 2011 ja täies ulatuses aastal 2012. Pensionifondi kogunenud raha saab kasutada üksnes pensioniks. Inimesel on õigus näiteks oma pensionifondi vahetada või makseid uude fondi suunata. Sissemaksete ajutine peatamine ei muuda seni fondi kogunenud vahenditega seotud õigusi ja kohustusi.
Mis mõtet on üldse koguda, kui raha fondis ei kasva?
Alates süsteemi käivitamisest 2002. aastal on olnud head aastad ja raha pensionifondides on kasvanud. Üldine langusperiood maailmamajanduses algas eelmisest aastast, mis muuhulgas avaldas mõju ka pensioniinvesteeringutele. Majandus on tsükliline ning parematel aegadel fondides olev raha kasvab, halvematel mitte. Praegust perioodi võib võtta ka õppetunnina -fondivalitsejaid sunnib praegune olukord kindlasti rohkem pingutama ja kogujaid oma säästudel silma peal hoidma. Kuna pensioni kogutakse aastakümneid, siis kokkuvõttes peaks inimene vara pensionifondides siiski kasvama.
Millal saab makseid jätkata?
Soovi korral saab jätkata maksete tegemist 2010. aasta algusest, selleks tuleb kirjutada avaldus oktoobris või novembris 2009. Riik jätkab omapoolsete maksetega 2011. aastal (2%) ning tavapäraste maksetega aastal 2012 (4%). Inimene, kes on rahul sellega, et 2009. aasta teisel poolaastal ja 2010 aastal tema II samba fondi mingeid sissemakseid ei laeku ning aastal 2011 tehakse sissemakseid praegusega võrreldes poole väiksemas ulatuses, ei pea avaldust esitama.
Millal ja kuhu tuleb minna soovijail avaldust kirjutama, et vabatahtlikult makseid jätkata?
Kui on soov, et maksed jätkuksid juba 2010. aasta algusest, siis tuleb kontohaldurile (nt pank) või registripidajale esitada vastav avaldus. Avaldusi saab esitada käesoleva aasta oktoobris ja novembris (NB! Avalduse esitamise kuupäevad võivad tehniliste võimaluste selgumisel eelnõu menetlemise käigus veel täpsustuda.) Avaldus on ühekordne, hilisemal perioodil seda enam esitada ei saa ning esitatud avaldust hiljem tagasi võtta samuti mitte.
Kuidas riik kompenseerib maksete peatumise?
Kui inimene on maksnud vabatahtlikult 2010. aastal II sambasse raha, ilma, et riik sellele omalt poolt 4% lisaks, suurendab riik selle inimese eest sotsiaalmaksu arvelt tehtavaid sissemakseid. Nii hakkab sissemakse suurus olema aastatel 2014 - 2017 2% (inimese osa) + 6% (riigi osa).
Kui inimene otsustas makseid mitte jätkata, siis on tal võimalus teha hiljem avaldus sissemaksete suurendamiseks. Sellise avalduse saab esitada 2013. aastal ning siis on sissemaksed järgneval neljal aastal 3% (inimese osa) + 6% (riigi osa). Kui majanduskasv ei ole piisav, et suuremate maksete tegemist käivitada, siis on valitsusel võimalik seda edasi lükata ning käivitada kõrgendatud maksete võimalus hiljem. Juhul kui majandus kasvab nominaalselt enam kui 5%, käivitub nelja-aastane tsükkel, mil inimene maksab 3% ja riik 6%.
Mis saab kogutud rahast sellel ajal, mil makseid ei tehta?
Fondihaldurid investeerivad pensionifondides olevat raha edasi, mis tähendab, et juhul, kui osakute väärtus hakkab kasvama, suureneb ka seni kogutud raha. Osakute väärtuse kahanedes fondides olev raha väheneb. Silmas tasub pidada seda, et pensionifonde on erinevaid, mis tähendab, et inimesel on võimalik valida erineva riskisusega fondide vahel.
Kui palju kaotab maksete peatamise tõttu inimene pensionipõlves raha?
Täpne mõju sõltub sõltub inimese vanusest, fondide tootlusest ja I samba indeksist. Üldistatult saab öelda, et 2 aasta maksete peatamine vähendab I ja II samba pensioni kokku ca 1-1,5%, miinimumpalga puhul on mõju väiksem. Juhul kui inimene soovib jätkata oma 2% sissemakset ja/või saada hilisemat "kompenseerimist", siis on mõju pensionile marginaalne.
Kui maksed on külmutatud, siis kas vastavasse ikka jõudvad noored peavad ikka kohutuslikult liituma pensionisambaga?
Jah, sest süsteem ise ei muutu, vaid maksed on ajutiselt peatatud. Kui liitumine kohustusliku kogumispensioniga toimub enne käesoleva aasta novembri lõppu, on liitujal võimalik esitada soovi korral ka avaldus omapoolsete maksete tegemiseks alates 2010. aasta algusest.
Kas need maksed on tulumaksuvabad?
Ka selles osas midagi ei muutu, sissemaksed II sambasse on maksuvabad.
