Agnes Ojala, Kadri Ratt
Otsustajad on suures osas töötuskindlustusmakse ülempiiri tõstmise vastu.
Ametiühingute ja tööandjate keskliidu juhtide tänasel kohtumisel esitas ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga ettepaneku tõsta töötuskindlusmakse 3,7 protsendini. Tööandjad ja poliitikud on enamuses seaduses lubatud suurimast määrast ehk kolmest protsendist kõrgema määra vastu, eelistades edasi lükata uue töölepingu seadusega tekkivaid töötukassa kohustusi.
Täna seisame silmitsi probleemiga, kus töötute arv on plahvatuslikult kasvanud ja selge on see, et tööstuskindlustusmakset tuleb tõsta, rääkis Taliga, kes on varem kindlalt seisnud töölepingu seaduse osalise rakendamise vastu.
Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et töötuskindlustusmakse suurendamine üle kolme protsendi ei tule kõne alla ning selle asemel tuleks kaaluda kõrgema hüvitisemääraga päevade arvu kärpimist.
Praegu maksab töötukassa koondatule, kes on ligi kümme aastat ehk 110 kuud tööl käinud, 360 päeva hüvitist, esialgu pool ja hiljem 40 protsenti koondatu keskmisest töötasust.
Töölepingu seaduse jõustudes 1. juulil aga tõuseb hüvitise määr 70 protsendini, mis 100 päeva möödudes väheneb 50 protsendile.
Juba praegu on meil hüvitised piisavalt suured, nii et paljud eelistavad tööle minemise asemel toetusest elada, lausus Kriis.
Veel näeb Kriis võimalust hoida kokku omal soovil töölt lahkunute hüvitiste arvel. Praegu ei saa vabatahtlikult töölt lahkunud töötukassalt sentigi, kuid uus töölepinguseadus kindlustab ka neile 40-protsendise hüvitise.
Tööandjate selja taga on ka valitsus. Sain valitsuselt mandaadi, millega esmaspäeval töötukassa nõukogusse minna. Toetame töötuskindlustusmakse tõstmist 3 protsendile tingimusel, et tööandjad ja töövõtjad leiavad lahenduse töötukassa töö jätkusuutlikuna jätkamiseks, sõnas sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Temagi sõnul tuleks pigem kassa kulud üle vaadata. Pooldan esimeses järgus osa töötukassa kohustuste edasilükkamist. On teisigi asju edasi lükatud, siis tuleb raskel ajal ka siin seda teed minna, arvas ta.
Ometi ei ole päris üksmeelne ka koalitsioon. Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor leidis, et suuremaid hüvitisi soovides peavad mõlemad osapooled ise ka rohkem panustama.
Töötajate pool on aru saanud, et tuleb leida lahendus uute kohustuste ja sissemakse suuruse vahel. Nemad on nõus juurde maksma. Ma ei saa aru, miks tööandjad seda ei mõista, oli Nestor ärritunud.
Kui kolleegid töötegijad tööst ilma jäävad, siis peab neile sissetulek jääma, muidu kukuvad nad olukorda, kust nad ei pruugi enam välja tulla.
Töölepingu seadust tervikuna töövõtjatele vastandunud osapooled edasi lükata ei soovi, küll aga valitseb üldine arvamus, et osa selle rakendussätteid võiksid paremaid aegu oodata.
Vabatahtlikult lahkunute hüvitis nõuab 500 miljonit krooni
Töötukassa juhi Meelis Paaveli andmeil laekuks praeguste plaanide kohaselt kassasse aasta jooksul miljard krooni, kulud oleksid aga 3,4 miljardit krooni, süües aasta lõpuks kogunenud reservi pea olematuks.
Kui 1. juulist töötuskindlustusmakse määr tõuseks 1,5 protsendi asemel 3 protsendile, tooks see rahandusministeeriumi majandusprognoosi arvestades kassale sel aastal lisatulu 600 miljonit krooni.
Omal soovil töölt lahkunute jätkuvalt hüvitistest ilma jätmine hoiaks kulude poolelt kokku 500 miljonit krooni.
Ainuüksi nende kahe sammuga tuleks töötukassa reservist 2,4 miljardi krooni asemel kasutusse võtta 1,3 miljardit krooni, mis jätaks töötukassa varadesse aasta lõpuks 1,56 miljardit krooni.
Võimaliku kokkuhoiukohana on lisaks varemmainituile välja pakutud ka koondamishüvitise vähendamist maksimaalselt kolmelt kuult kahele.
