Kristi Leppik
Endine keevitaja Matti Tamre koristas eile koos oma lapsepõlvesõbra Vello Nööbiga männioksi, et need memmedele ahjukütteks viia. Sellist tööd teevad hetkel töötud mehed selleks, et neil töötegemine päris meelest ära ei läheks.
Töötute rakendamine heakorratöödel on tööturuameti üks teenustest, mille eesmärk on leevendada tekkinud tööpuudust, andes töötutele ajutise lahenduse lisaraha teenimiseks.
Tamre ja Nööp on ühed neist, kes kasutavad Nõmme linnaosa valitsuse pakutud võimalust teha väikese tasu eest hädaabi- ehk avalikke heakorratöid. Kord koristavad mehed lume alt välja sulanud prügi, siis jälle oksi.
Postimehe kohale jõudes läksid Tallinnas Pääsküla noortekeskuse kõrval töötanud meeste näod naerule ja nad kuulutasid valjuhäälselt, et ülemus kannab neil kiivrit. Fotograafi nähes läks jutt kohe fotograafia peale. «Mitu kaadrit sekundis aparaat teeb?» küsis Tamre fotograafilt.
«Eks ma nende kahega siin toimetangi,» ütles okstekoristust juhatanud Nõmme linnaosa heakorraspetsialist Lembit Toomik.
Lõõpimine ja jutuvada võttis jällegi Nööbi ja Tamre tähelepanu töötegemiselt ning Toomik pidi mehi takka utsitama.
Mis kell tööpäev algas? «Me siin juba viiest hommikul rabame teha,» lõõpis Nööp edasi. Ametniku jutust selgus siiski, et meeste tööpäev algas kella üheksast hommikul ja kestab umbes kella kaheni päeval.
Tõsiseid ja üheselt mõistetavaid vastuseid küsimustele oli meestelt raske saada, sest kui üks neist on ikka pulmaisana töötanud, siis lõõpimisel piire ei olnud.
Palka saavad nad miinimumi järgi ehk 27 krooni tunnis. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse järgi võivad end töötuna registreerinud avaliku korra töid teha 50 tundi kuus, et jääks aega ka uue töökoha otsinguteks. Lihtsa arvutuse kohaselt teenivad Nööp ja Tamre kuus 1350 krooni.
Väikesele palgale vaatamata olid mehed rõõmsameelsed ning oskasid okste korjamises ka häid külgi näha. «Välitööd on ju head, kogu aeg oled värskes õhus,» ütles Nööp.
«Ma ei mäletagi enam, kaua ma seda tööd juba teen,» üritas ta meenutada. «Ja kirjutage kindlasti üles, et need oksad viime eakatele inimestele küttepuudeks, ja seda tasuta,» ütles Tamre.
Mees tunnistas, et ta on nagu hunt Kriimsilm, kellel olnud üheksa ametit. «Omal ajal olid hommikul matused ja õhtul pulmad, sinna vahele jäi veel oi-oi kui palju asju,» rääkis ta.
Kokku annab Nõmme linnaosa valitsus tööd 17 töötule. Linnaosavanem Rainer Vakra sõnul käib iga päev kohal neist seitse kuni viisteist. «Need, kes tööl käivad, on rahul,» tunnistas ta.
Peamisteks töödeks, mida töötud teevad, on heakorra- ja abitööd. «Töötud olid näiteks abiks Nõmme turu lammutustöödel,» tõi Vakra näite.
Kahjuks kasutavad tööturuameti teenust värvata töötud avalikke töid tegema veel vähesed maakonnad ja omavalitsused. Praegu ainult Tallinn ja Harjumaa, kus töötab 115 inimest, ning Tartumaal kolm.
Tartu linna sotsiaalabi osakonna juhataja Meida Griini sõnul on linnal plaan rakendada heakorratöödele tulevikus rohkem inimesi. «Aga praegu on vara midagi täpsemalt rääkida, sest see on ideetasandil,» ütles ta.
Ka Pärnu plaanib töötuid välitöödel rakendada, ja linnapea Mart Viisitamm on tööde alguskuupäevana käinud välja 1. mai.
Kuressaare abilinnapea Juhan Nemvalts aga ei näinud praegu vajadust töötute värbamiseks heakorratöödele. «Suviti ja kevaditi palkavad linna hooldusfirmad lisajõude küll, aga et see nüüd tööhõive suurendamiseks oleks, seda ei ole,» ütles ta.
1 küsimus
Miks on avalikele töödele suunatud nii vähe töötuid?
Töötuid, kes on osalenud avalikul tööl, on aja jooksul vähemaks jäänud. Eelmistel aastatel oli avaliku töö tegijaid 230 ringis, tänavu on neid juba esimese kolme kuuga 188.
Avalikul tööl osalejate väike arv võib olla põhjustatud sellest, et avaliku töö tegemise eest tuleb töötule maksta kehtestatud miinimumpalka ja seda maksab talle kohalik omavalitsus.
Tõsi on ka see, et poolteist-kaks aastat tagasi olid paljud töötud erinevates riskigruppides või sõltuvusprobleemidega. Siis oli omavalitsustel ilmselt lihtsam leida üks kindel haljastusfirma, kes heakorratööd ära tegi.
