Agnes Ojala
Riik lubab soovijatel teise samba pensionifondide makseid jätkata alles järgmisel aastal.
Kui seni on riigieelarve kärbetest rääkides öeldud, et kohustusliku pensionifondiga liitujad võivad ise valida, kas nad lähevad riigiga pensionimaksete peatamisel kaasa või mitte, siis suvest aasta lõpuni sellist võimalust ei tule.
Maksete jätkamiseks tuleb teha avaldus, automaatselt kehtib 0+0-reiim, sõnas rahandusministeeriumi pressiesindaja Katrin Reimann.
Tema sõnul selguvad oma soovist teatamise üksikasjad eelnõu valmimise käigus. Selge aga on, et eelnõu kohaselt sissemaksed peatatakse.
Novembrini saab mõelda
Praeguse plaani järgi peaksid maksed peatuma selle aasta juunist kuni 2010. aastani.
2011. aastast maksaksid liitunud ühe ja riik kaks protsenti, 2012. aastast aga taastuks seni kehtinud 2+4-süsteem.
Juhul kui pensionikoguja otsustab makseid jätkata, laekub temalt sambasse jaanuarist 2010 taas kaks protsenti brutopalgast, nii et 2011. aastal teevad pensionifondi sissemakseid riik ja liituja võrdselt.
Uue süsteemi peamise eestvedaja, sotsiaaldemokraadi Eiki Nestori sõnul saab igaüks jätkamise või mittejätkamise vahel valida 1. novembrini.
Kui koguja otsustab 2009. aasta 1. novembriks makset jätkata, siis riik kannab tema kontole 2014.2017. aastani kuus protsenti, selgitas Nestor hüvitamissüsteemi.
Sotsiaaldemokraadi andmeil on valitsusliidu partnerid teinud ettepaneku siduda suuremad maksed 2012. aasta majanduskasvuga.
Ministeerium aga seda skeemi veel ei kinnita.
Katrin Reimanni sõnul ei ole otsust veel tehtud, küll aga peetakse mõistlikuks pakkuda hüvitisvõimalust ka neile, kes sarnaselt riigiga oma kontole sissemakseid ei tee, kuid tahavad seda hiljem suuremas ulatuses teha.
Liitunutele antakse võimalus siis maksta 2+4 asemel 3+6-skeemi alusel, täpsustas Nestor ja lisas, et kui inimene otsustab maksmist kohe jätkata, maksab riik 2014.2017. aastani hüvitist siis saadava tulu alusel.
Liiga optimistlik praegu kokkulepitava püsimise suhtes Nestor siiski ei ole: Olenemata majandussurutisest võib võimule tulla Sambapurustajate Partei ja kõik ära lõpetada.
Nordea Pensions Estonia juhataja Angelika Tagel kõikide pensionikogujate sissemaksete automaatset peatamist ei poolda.
Meie eelistame kindlasti varianti, et valiku korral peaksid teatama ainult need inimesed, kes tahavad makseid lõpetada, et mitte koormata kõiki inimesi.
Viimased detailid ja korralduslikud küsimused selguvad lõplikult siis, kui riik on esitanud täpsema nägemuse kogu protsessist. See peaks valmima neljapäeval.
Valitsemistasu võetakse edasi
Kuigi teise samba pensionifondidesse juunist enam sissemakseid ei tehta, jätkavad pangad varade haldamist, küsides selle eest ka valitsemistasusid ja fondi vahetamisel väljumistasu.
Pensionivarade investeerimine jätkub ka ajal, kui sissemaksed on peatatud, ning teenustasude osa kajastub fondi väärtuses ka edaspidi. Ainus muutus on seega selles, et kui uusi osakuid juurde ei tule, siis ei ole ka märkimistasu, selgitas SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst.
13 000-kroonist kuupalka teeniv inimene, kes on teise samba makseid teinud alles sellest aastast, on praeguseks oma kontole kogunud 3160,30 krooni, mis fondiosakute väärtuse säilides ja mai sissemakse lisandudes teeb maksete peatamise hetkeks 3932,50 krooni.
Kui kogutud summa ei peaks pooleteise aasta jooksul, tänavu juunist 2010. aasta lõpuni, kasvama ega kahanema, kaotab pensionikoguja sellegipoolest 135,6 krooni, makstes iga kuu fondi väärtusest 0,125 protsenti pangale valitsemistasuks.