Järvamaa kutsehariduskeskuses esimese talvise vastuvõtu ajal toodi vaid kaks avaldust.
Direktori meelest jätavad töötud avalduse esitamata, kuni tasemeõppes olles ei maksta neile abiraha.
Järvamaa kutsehariduskeskus kuulutas poolteist kuud tagasi välja talvise vastuvõtu. Selle üks põhjus oli seegi, et majanduslanguse tõttu on õppe järele suur vajadus ja see annaks töötutele võimaluse asuda kiiresti uut eriala omandama. Õpe oleks olnud kõigile tasuta, kuid laekus vaid kaks sooviavaldust.
Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin tunnistas, et tulemus oli enam-vähem enne teada. «Helistajaid oli küll, kuid avaldus jäi toomata, sest töötud kardavad jääda abirahata,» ütles ta.
Nimelt ei maksa riik tasemeõppes õppijatele abiraha. «See on selge näide, et meie (kutsehariduskeskus toim) oleme küll valmis pakkuma koolitust, kuid seadusandlik alus ei tule järele,» selgitas Oselin.
Seadust muutes tuleb
arvestada ohtudega
Kesk- või keskeriharidusega inimesed olid oodatud õppima seitsmele erialale. Puhastustööde juhtimise, väikeettevõtluse ja veokorralduse tunnid oleksid olnud reedeti ja laupäeviti.
Kodumajanduse, teedeehituse, ehituse ja põllumajanduse erialal oleks kuni 70 protsenti õpingutest olnud võimalik läbida ettevõttes.
Haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung lausus, et vähene huvi talvise vastuvõtu vastu oli arvatavasti tingitud sellest, et eestlane on lihtsalt harjunud alustama õpinguid sügisel ja plaaninud oma elu selle järgi.
Siiski leidis Pung, et seadused tuleks kiiremas korras üle vaadata ja leida töötutele võimalusi tasemeõppes osaleda. «Kuid asi tuleb põhjalikult läbi mõelda, sest siin on suured ohud,» hoiatas ta. «Noor inimene võib ju ka paar kuud töötada, võtta seejärel end töötuna arvele ja tahta saada abiraha see on põhjalik mõtlemiskoht, et abiraha ei hakataks massiliselt kuritarvitama.»
Ohtudest hoolimata kinnitas Pung, et see töö tuleb ära teha ja leida sobivad võimalused. Ta märkis, et haridus- ja teadusministeerium on probleemi tõstatanud kutsehariduse arengukava töörühmas, kuid toetuste üle otsustab siiski sotsiaalministeerium.
Sotsiaalministeeriumi tööturuosakonna peaspetsialist Helmi Tampere sõnas, et kui töötu on end arvele võtnud, eeldab see aktiivset tööotsingut ja tööturuteenustes osalemist, seega ei näe nad võimalust, et töötu inimene osaleb ka tasemeõppes. «Kui tööturuamet näeb töötus potentsiaali jätkata haridusteed, siis nad seda ka soovitavad,» lisas ta.
Eelmisel aastal suundus õppima viis töötut
Tampere teada on ka olnud niisuguseid inimesi, kes on soovituse peale suundunud tasemeõppesse, ning tema meelest ei tohiks olla abirahast loobumine seejuures suur probleem. «Ma ei usu, et tuhat krooni saab olla väga suur takistus tasemeharidusse tagasi suundumisel,» ütles ta.
Tampere lisas, et siiski on arutusel võimalikke lahendusi, mis kiirendaksid töötute koolitusele saamist, aga neid ei tutvustata avalikkusele, kuni asjaomased inimesed pole seda omavahel selgeks rääkinud.
Tööturuameti Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasang sõnas, et eelmisel aastal suundus Järvamaal tasemeõppesse viis töötut.
Tasangu teada on need tasemekoolitused, mille kohta on teave jõudnud ka tööturuametisse, tavaliselt õppemaksuga ja nõuavad lisakulusid. «Seda on väga raske töötule soovitada,» lisas ta.
Muidu on töötud Tasangu tähelepanekut mööda õppimishimulised: 20 protsenti end töötuks kirjapannutest teeb ka õppesoovitaotluse.
Toimetas Kristo Kivisoo
