Andrus Karnau
Lauri Linnamäe
Valitsuse plaan külmutada kaheks aastaks maksed teise pensionisambasse põrkub rahandus- ja pangandusringkondades väga tugevale vastuseisule ja pole teada, kas valitsus suudab selle läbi suruda.
Rahandusminister Ivari Padari arvutuste järgi toob maksete külmutamine teise pensionisambasse valitsussektorile tänavu kokkuhoidu 1,6 miljardit krooni ja tuleval aastal 2,4 miljardit krooni. Padari hinnangul oleks see SKT languse korral igati mõistlik samm.
Samas ei taha tema erakonnakaaslane Eiki Nestor leppida mõttega, et pensionisüsteem löögi alla satub. Nii ringleb praegu mõte, et kahe aasta pärast peaks riik tegemata jäänud sissemaksed kuidagi hüvitama.
Tänavuse esimese lisaeelarve tegemise ajal oli see ettepanek juba laual, aga siis ei suutnud valitsus küsimuses kokku leppida. Reformierakonna liidri, valitsusjuht Andrus Ansipi sõnul tuleb maksed pensionisambasse peatada, et päästa töötukassa pankrotist.
Töötajad hakkaksid siis maksma ikkagi kaks protsenti palgast, kuid pensionisamba asemel läheks see töötukassasse. Viimase maksumäär on praegu 0,6 protsenti. See raha jääks siis kodumaise tarbimise ergutamiseks.
IRLi peasekretär Margus Tsahkna märkis, et erakond kaldub külmutamist toetama. «See kahjustab tööinimesi vähem kui mõni teine,» lausus Tsahkna.
Ka endine hansapankur Indrek Neivelt toetas kava. «See on halbadest valikutest parim,» ütles ta. «Kärpima peab sealt, kus see kõige vähem mõjutaks reaalmajandust.» Neivelt viitas, et lõviosa pensioniraha investeeritakse välismaale ja ükski pere ei säästa raha kriisi ajal. Nii võiks mõelda ka riik.
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse ASi juht Indrek Holst leidis, et valitsuse plaan annaks surmahoobi kogu pensionisüsteemi usaldusväärsusele. «See ei ole hea uudis,» ütles Holst. «Seda uudist saab positiivselt võtta vaid juhul, kui see päästab millestki koledast krooni devalveerimisest, eurole ülemineku peale ma isegi ei mõtle.»
Pensionifondide haldamisega seotud inimesed suhtuvad sissemaksete peatamisse kahetiselt kui ühtedelt pälvis valitsuse ettepanek leebet mõistmist, siis teised ei hoidnud tagasi hävitavat kriitikat.
Swedbanki Investeerimisfondi juhatuse esimees Fabio Filipozzi hoidus otsekohestest seisukohavõttudest ning kinnitas, et loodab majandusolude helgemaks muutudes pensionisüsteemi jätkumist esialgsel kujul.
«Me jätkame oma tööd fondidesse paigutatud raha investeerimisel, kliendid ei pea muret tundma oma seni investeeritud raha pärast,» kinnitas Filipozzi.
Samas on finantskriis juba andnud oma hoobi pensionifondide usaldusväärsusele. Filipozzi juhitud pensionifondid on riigis ühed populaarsemad, aga need on ka kriisi ajal enamasti kõige rohkem oma väärtust kaotanud.
Nordea pensionifonde haldava Nordea Pensions Estonia juhatuse liige, praeguse pensionisüsteemi väljatöötajate hulgas olnud Kadi Toompere nimetas peaministri ettepanekut ehmatavaks ja läbimõtlematuks. «Ka Taanis peatati ühe protsendi maksmine ajutiselt, aga hiljem vaikiti teema maha ja ka inimesed olid jõudnud ära harjuda.
Kokkuvõttes jäänuks aga inimesed pensionile minnes rahast ilma,» tõi Toompere võrdluseks.
Pensionireformi ette valmistades tegi Toompere enda sõnul sadu arvutusi, leidmaks riigi panuse optimaalset suurust. «Algne kaheprotsendilise makse plaan osutus mõttetuks, reaalne kasu algas kuue protsendi pealt,» meenutas ta.
LHV pensionifonde haldava LHV Varahalduse juht Mihkel Oja andis mõista, et valitsuse kava elluviimise korral oleks tegu sisuliselt pettusega. «Üle 70 protsendi inimestest on liitunud pensionisüsteemiga vabatahtlikult, eeldades, et riik kolmekordistab nende investeeringu tulevikku,» rõhutas Oja. «Liitujate suurim hirm, et riigijuhtide lubadused on «õhust», ongi teoks saamas.»
Toompere sõnul pidi ta ise rahandusministeeriumis töötades pidevalt rahustama teise samba osas ebakindlaid inimesi. «Kogu aeg oli küsimus õhus: kuidas saab inimene kindel olla, et riik ka tulevikus makseid jätkab?» sõnas ta. «Pidin ise käima ja kordama, et teine sammas on inimese eraomand ja selle kallale ei saa minna. Kui küsida, kas praegune kava on tööinimesel vaiba alt tõmbamine, vastan pigem jaatavalt.»
Oja meenutas, et Eestist veelgi hullemas olukorras Läti riik vähendas küll pensionisamba makset, kuid tasub siiski kaks protsenti inimese pensionisambasse. «Riigi maksed teise sambasse vähenevad niigi proportsionaalselt koos sotsiaalmaksu laekumisega. Need «investeeringud» kohanduvad automaatselt koos vähenevate maksulaekumistega ning seega ei rõhu eelarvet,» lisas ta.
Oja sõnul tähendab pensionisüsteemi maksetest taganemine, et koorem jäetakse praeguse tööealise elanikkonna kanda. «Tänaste pensionäride pension tõuseb, samas kui tulevaste pensionäride pensione vähendatakse,» selgitas ta.
Postimees tsiteeris autori eksituse tõttu algses artiklis ebakorrektselt Sampo Panga juhti Aivar Rehet. Autor Lauri Linnamäe vabandab siiralt ja sügavalt Aivar Rehe ees talle omistatud võõra tsitaadi pärast.
Küsitlus
Mida arvate valitsuse plaanist külmutada ajutiselt sissemaksed teise pensionisambasse?
Kristi Melts, medõde
Ei meeldi. Ma olen niivõrd kaua maksnud, et pole mõttekas kaheks aastaks maksmine lõpetada. Mu palk ei ole nii suur, et sissemaksete külmutamisel see kaks protsenti, mis kätte jääb, määrav oleks. Mul on tehtud ka kolmas pensionisammas, kuid kogu aeg neil silma peal ei hoia - korra aastas ehk.
Dmitri Bereng, arvutipoe müüja
Mul on teine pensionisammas tehtud, olen sellega harjunud ja minu pärast võiks ta jääda. Las koguneb. Seda, kui palju mul aastatega kogunenud on, ma ei tea. Pole pensioni vastu huvi tundnud.
Maret Bukkholm, kodune
Lõpetasin teise pensionisamba mõni aeg tagasi ära. Kuna olen 46- aastane, siis ei näinud mõtet aastani 2023 raha koguda, sest tuleb euro või devalveerimine - raha väärtus võib väheneda. Seetõttu on mul ükskõik, mis toimub. Tehku, mis tahavad!
Vira Konõk, ajakirjanik
Ma ei arva sellest midagi head. Kui on kriis, siis eks tuleb midagi ette võtta, aga võib-olla tuleks kärpida teistest valdkondadest, mitte pensionite kallale minna. Endal mul teist pensionisammast tehtud ei ole, kuna pole püsivat töökohta.
