Marina Lohk, vanemtoimetaja
Sotsiaalministeeriumi töötute olukorra ülevaatest selgus, et pikaajaliselt töötute osakaal registreeritud töötute seas on viimase kolme aasta jooksul kahanenud.
Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna nõunik Kerstin Peterson rääkis tänasel pressikonverentsil, et ministeeriumi käest on küsitud, kui kaua on inimesed keskmiselt tööturuametis arvel, enne kui nad töö leiavad.
24. märtsi seisuga tööturuametis registreeritud töötutest (umbes 53 000) on Petersoni sõnul 42 146 ehk selgelt enamik olnud töötud kuni kuus kuud, 7225 inimest 7 kuni 12 kuud ja 3643 inimest vähemalt 13 kuud. Petersoni sõnul võib seda pidada positiivseks näitajaks, sest mida kauem inimene on tööta, seda keerulisem on tal leida uut töökohta.
Tööturu teenuste ja toetuste seaduses on pikaajalised töötud (enam kui 12 kuud) tema sõnul toodud välja eraldi riskigrupina. Kokku on neid riskigruppe seitse: puudega töötu, noor, pikaajaline töötu, vanglast vabanenu, vanemaealine (alates 55), hooldetoetuse saaja ja töötu, kes ei oska eesti keelt ja kelle tööle rakendamine on seetõttu raskendatud.
«See, et inimene kuulub mõnda neist riskirühmadest, näiteks see, et tema eesti keele oskus ei ole hea või ta on noor, ei tähenda, et tema tööturule sisenemine oleks automaatselt raskendatud, aga pigem on tegemist grupiga, kelle puhul võib olla rohkem takistusi töölerakendamisel,» selgitas Peterson.
Pikaajaliselt töötute osakaal on võrreldes 2006. aasta 48,4 protsendiga tänaseks märkimisväärselt kahanenud - 36 protsendini. Möödunud aastaga võrreldes on see jäänud enam-vähem samaks.
Kerstin Petersoni sõnul on pikaajaliste töötute osakaal varasemate aastatega võrreldes kahanenud põhjusel, et majanduskasvu tingimustes said inimesed suhteliselt kergelt tööle, sh ka pikemat aega tööta olnud inimesed, samuti on majanduslanguse tingimustes järjest rohkem inimesi jäänud tööta. «Ehk et arvele tuleb praegu palju neid, kelle viimane tegevus oli töötamine,» rääkis ta.
Lisaks moodustavad värskelt töötuks jäänud osakaaluna kõigist arvel olevatest töötutest praegusel hetkel Petersoni sõnul enamuse, kuivõrd nende juurdevool on väga suur.
Samas on vähenenud tööle rakendunud töötute osakaal. «Tööle rakendunud töötute osakaal on vähenenud põhjusel, et meil on arvuliselt rohkem töötuid, kui neid oli näiteks aasta tagasi ja samas on pakkuda ka arvuliselt vähem vabu töökohti,» selgitas ta.
Töötute eelnev tegevus
Tingituna praegusest majandusolukorrast on Petersoni sõnul registreeritud töötute seas suurem nende inimeste osakaal, kes enne töötuna arvele võtmist töötasid.
23. märtsi seisuga oli selliseid inimesi 37 988, mis on pea 3 korda enam kui neid, kes enne töötuna arvele võtmist ei töötanud. Aasta varem oli vastav suhe umbes 1,7.
Nende töötuks jäänute osakaal, kes varem tegelesid ettevõtlusega, on aga aasta jooksul jäänud samaks - see on ligikaudu 2 protsenti.
2007. aastaga võrreldes on koondamiste osakaal töösuhte lõpetamise põhjusena registreeritud töötute seas kasvanud 22 protsendilt 32 protsendini.
«Meil endal on siin olnud hirm ja kartus, et kuivõrd teadlikud inimesed on oma õigustest, muu hulgas siis ka sellest, et kui tööandja on kohustatud oma tootmist kokku tõmbama ja selle arvelt koondama, siis kas inimene tegelikult teab, et tal on õigus töölt lahkuda koondamise põhjusega, mitte ta ei pea vabatahtlikult lahkuma,» rääkis Peterson.
Siiski tundub, et hirm ei ole põhjendatud - töötaja algatusel töösuhte lõpetamisi on praeguse seisuga umbes 10 protsendipunkti võrra vähem kui 2007. aastal (vastavalt 18 ja 28 protsenti).
