Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) peab Eestis tööturu olukorra parandamisel esmatähtsaks nii majanduse elavdamist kui ka senisest märksa tõhusamat aktiivset tööhõivepoliitikat. Oma seisukohad ja ettepanekud esitas EAKL sotsiaalminister Hanno Pevkurile saadetud kirjas.
Ametiühingud hindavad kõrgelt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ettevõtluse toetuseks välja töötatud tugimeetmete paketti. Kahjuks piirab ekspordi suurendamist tõsiasi, et languses on ka Eesti suurimad ekspordipartnerid ning lähitulevikus eksport meie tööhõive probleeme ei leevenda.
Kiiresti kasvav tööpuudus nõuab ka selliste meetmete rakendamist, mis annaksid tulemuse võimalikult ruttu. Nendest väärib esile tõstmist siseturu ostujõulise nõudluse toetamine, mille kohta on hulgaliselt positiivseid näiteid arenenud EL riikidest.
Majanduskriis toob selgelt esile Eesti riigi senise tööturupoliitika kroonilisest alarahastatusest tulenevad põhimõttelised puudused: aktiivmeetmete piiratud valik, lühike kestus ja vähene kättesaadavus; tööturupoliitika keskendatus väga kitsalt vaid töötutele, samuti reageerimine tagajärjele, mitte ennetav tegutsemine töötuse vältimiseks.
Ametiühingute Keskliit peab hädavajalikuks vaadata kriitiliselt üle kogu aktiivsete tööhõivemeetmete pakett. Keskenduda tuleb tööpuudust ennetavatele tegevustele, rõhutas EAKLi esimees Harri Taliga. Kogu tööturukoolituse korraldus peab muutuma vähem bürokraatlikuks, koolituse sisu peab paindlikult reageerima muudatustele tööhõives ning ettevõtete kvalifitseeritud tööjõu vajadustele.
Möödapääsmatult tuleb arendada edasi töötuskindlustust, kaitstes majanduskriisi vastu paremini ka tööandjaid. EAKL on korduvalt teinud ettepaneku seadustada uus kindlustushüvitis, mille puhul töötukassa maksaks majandusraskustesse sattunud ettevõtte töötajatele teatud aja jooksul hüvitist ning tööandja saaks kasutada vabanevaid vahendeid tegevuse ümberkorraldamiseks, ütles Taliga. Koos laialdase tööalase koolitusega on see end igati õigustanud paljudes arenenud riikides. Lisaks avaneb ettevõtetel võimalus vältida töötajate koondamist ning personalipoliitika muutub stabiilsemaks.
EAKL peab möödapääsmatuks pööret senises maksu- ja eelarvepoliitikas, mis said toimida ainult kiire ekstensiivse majanduskasvu ja tööhõive suurenemise perioodil. Kuna see aeg on läbi, peab tarbimismaksude asemel märgatavalt suurenema tulumaksu osakaal. Hädavajalik on tulumaksukoormuse õiglasem jaotamine, mis leevendaks keskmisest madalama sissetulekuga inimeste olukorda. Maksuvaba tulu määra on vaja tõsta juba 2010. aastal vähemalt 5000 kroonini kuus, tõstes samaaegselt tulumaksumäära.
Nii tööturu kui ka majandusliku stabiilsuse tõstmiseks peab Eesti kiiresti välja arendama kaasaegse majandusstruktuuri, keskendudes innovatsioonile ja teadusmahukale ettevõtlusele. Tööhõive suurendamisel on tähtis nii nn roheliste töökohtade loomine kui ka selliste isikuteenuste valdkondade arendamine, mis paratamatult kaasnevad elanikkonna vananemisega.
Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800
EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00
