Agne Narusk
Ülikooliharidusega töötu teadmiste ja oskustega haakuvad üksikud tööturukoolitused.
Mare (nimi intervjuu andja palvel muudetud) koondati rahvusvahelise organisatsiooni Tallinna esindusest pea kaks aastat tagasi. Päeva, mil ta esimest korda sisenes tööturuameti uksest, mäletab naine hästi 1. august 2007. Järjekordi siis veel polnud.
Sellest ajast peale käis Mare iga kuu tööturuametis, et anda vaikides allkiri vaikides ulatatud tööotsimiskavale olukord muu-tusteta. Iga kuu, kokkulepitud päeval seisan ära pika järjekorra ja annan ametnikule allkirja, nagu kriminaalhooldusel olija. Minu nimega kaust, kuhu lisatakse alati uus allkirjaga paber, on kasvanud juba päris kopsakaks toimikuks, räägib ta. Miks? Algul seepärast, et sain töötuskindlustushüvitist, nüüd seetõttu, et nii säilib töötul ravikindlustus.
Vaikus kahel pool lauda kestis terve aasta. Siis läks juhtumikorraldaja suvepuhkusele ning tulutust tööotsimisest ja kandideerimistest väsinud naine otsustas asemikult küsida koolitusvõimaluste kohta. Üllatunud konsultant saatis saksa filoloogi haridusega naise karjäärinõustaja jutule. Viimane möönis: jah, teie olukord on raske. Kiitis naise vaprust otsida tööd tööportaalide kaudu. Ja soovitas siis klienditeenindaja koolitust (sest keevitajaks Mare õppida ei tahtnud). Saime mõlemad aru, et see on rohkem teraapia eest, nendib Mare. Aga karjäärinõustaja reklaamlause 90 protsenti lõpetajatest saavad tavaliselt töökoha ning kursuse raames pakutav 40 tundi vene ja inglise keele õpet said otsustavaks. Ülejäänu võtab ta kokku sõnadega: See, mida seal õpetati, kuulub enesest mõistetavalt hea lastetoa juurde. Ei teadnud, kas nutta või naerda. Õppeekskursioon telefoniteeninduse kõnekeskusesse oli ehmatav. Sain aru, et olen täiesti vales kohas, nentis Mare.
Rääkisin oma juhtumikorraldajaga sellest. Tema vastas: aga mina teid ju klienditeenindaja koolitusele ei suunanud, ise läksite, lõpetab Mare teema.
Mida päev edasi, seda vähem julges ta midagi küsida juhtumikorraldajalt ka ju inimene ja oma suure töökoormusega kimpus. Lõpuks leidis internetist giidikoolituse pakkuja see oli midagi, millega võiks võõrfiloloog leiba teenida. Leidis sellegi sätte, mis lubab erandkorras tööturuametil koolitust tellida ka üksikutele huvilistele, ja täitis avalduse. Koolituseni oli aega kolm ja pool nädalat. Vaatame, kuidas sellega on, sellele tehakse riigihange, helistage kuu lõpus, selgitas konsultant.
Pärast kuut tühja telefonikõnet laadis ei, ma ei tea, kuidas sellega on, helistage teisel numbril, meieni pole see jõudnud, helistage teisel numbril, helistage neile, kes riigihanget teevad algas giidikoolitus peale ilma Mareta.
Epiloog
Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakond vastab 5. veebruaril dokumendis 4.1/5751 Mare kirjalikule järelepärimisele kokkuvõtvalt nii: giidina töötamiseks tuleb läbi teha atesteerimine. Eksamiküsimused, esseede teemad, avalduse formular jne on vabalt kättesaadavad giidide ühingu koduleheküljel. Seega saab õppida iseseisvalt ja pole vajalik giidikoolitus, et atesteeritud giidina tööle asuda. Kui praegu koolitusele minna, ei leiaks giidina tööd niikuinii, seisab vastuskirjas.
Mare aga läks ja laenas sõb-ralt 3500 krooni kooliraha ning loodab juba sel suvel õppinud ja atesteeritud giidina turiste abistada.
Töötutele koolituse kinkekaardid
Kui sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna ette valmistatav kupongikoolituse idee leiab heakskiidu, võib registreeritud töötu nn kinkekaardi alusel valida ise endale vajaliku koolituse.
Praegu ei võeta töötuna arvel olijaid töötavatele ja tööotsijatele mõeldud kursustele isegi siis, kui seal leidub vabu kohti. Kui kupongikoolitus käiku läheb, see vahe kaob. Inimese jaoks tähendab see, et ta ei pea enam oma staatuse pärast muretsema ning võib valida just selle kooli ja eriala, mis on tema eduka toimetuleku eelduseks, ütles tööturu osakonna juhataja Thor-Sten Vertmann. Tema hinnangul peaks eurorahale toetuv katseprojekt valmis saama sügiseks.
Kommentaar
Tiina Ormisson
tööturuameti peadirektor
Tööturukoolitusel on kaks suunda: koolitada inimesi sinna, kuhu on tegelikult töötajaid vaja, ning üldkompetentse andev koolitus väga mahukatele riskigruppidele, nt riigikeelekoolitus muukeelsetele töötutele. Me ei saa anda inimestele teist kõrgharidust, anname vajaliku annuse praktilisi oskusi, et ta saaks n-ö tagasi ree peale, et siis ise edasi liikuda. Ajal, mil Mare töötuks jäi, valitses tööturul pigem tööjõu puudus. Tema haridust ja tööandjate vajadusi arvestades oli väga suur tõenäosus, et ta leiab kiiresti uue töökoha. Seetõttu soovitati tal lisaks tööturuametis pakutavatele töökohtadele kasutada ka kõiki teisi võimalikke tööotsingu portaale.
Kui selgus, et olemasolevatele võimalustele vaatamata Mare siiski ei suutnud rakendust leida, pakuti talle koolitust, mille vajalikkuses veenduti koos karjäärinõustajaga.
Nõustamise käigus selgitati ka tulevase töö sisu ja nii jääb arusaamatuks, miks ta pärast koolitust töölemineku kasuks ei otsustanud.