Agne Narusk
Suur tööpuudus muudab riskirühmade väljavaated tööd saada nigelaks.
Kõige suuremaks takistuseks töökoha leidmisel peavad inimesed vanust, näitasid tööotsinguportaali Hyppelaud.ee poolt oma külastajate seas korraldatud küsitluse tulemused. Liigset noorust või vanemaealisust pidas töökoha leidmisel takistuseks suisa kolmandik vastajaist. Esimesel juhul kahtlevad tööandjad vastajate sõnul nende oskustes ja peavad kogemusi ebapiisavaks, teisel juhul tunnistavad tööotsijad ise, et nad peale oma seni tehtud töö muud ei oskagi.
Olen 28 aastat töötanud ühel töökohal ega soovi seal jätkata. Kuid uut töökohta pole võimalik leida, sest muud ma ei oska, kirjutas 56-aastane kõrgharidusega õpetaja. Minu põhitakistus töökoha leidmisel on vanus. 20 aastat noorem müüb paremini, vastas 53-aastane tööotsija.
Kui keskealised ja üle selle vastajad pelgasid, et nad ei ole suutelised end viima uuel erialal nõutavale tasemele, siis nooremad teadvustasid, et lisaks vähestele kogemustele muudab nende tööotsingud väga sageli raskeks asjaolu, et soovitakse töötada õpingute kõrvalt paindliku graafikuga või osalise tööajaga. Olen üsna noor, seega pole piisavalt (või nõutavat) töökogemust ja tavaliselt ka nõutavat eriharidust. Töö leidmist segab ka asjaolu, et soovin töötada kooli kõrvalt osalise koormusega ja seega ka paindliku graafikuga, kirjutas vastaja. Seda erisoovi pidasid suureks takistuseks ka väikeste laste emad.
Alaealisi ei taheta
Oma vanuse pärast on mures needki tööotsijad, kes on olude sunnil tööturule tulnud alaealisena. Põhiprobleem on see, et ma ei ole veel täisealine. Paljud tööandjad ei soovi alaealisi võtta, sest neil pole kogemusi, kirjutab noor tööotsija.
2008. aasta lõpus oli Eestis 9794 töötut vanuses 1624, üle 54-aastaseid töötuid aga 7911. Mõlemad kuuluvad tööturu riskirühmade alla ja kuulusid ka siis, kui majanduskriis veel riiki ei vaevanud. Hyppelaud.ee küsitlusele vastas üle-eelmisel nädalal 35 tööotsijat.
Kommentaar
Egle Pärn
Hyppelaud.ee arendaja
Silma jääb kõige põhjalikum CV
Kõige raskem on tööd leida neil, kel on väga spetsiifiline eriala ja ka töökogemus just sellega seotud: ajalooõpetaja, riigiameti siseaudiitor tööotsijad, kes küsitlusest silma jäid. Kui aga rahulikult järele mõelda, siis võib-olla on tööotsijal välja käia mõni aastatetagune koolitus või töökogemus, mis võiks kandideerimisel aidata?
Soovitan elulookirjelduses loetleda kõik oma töised oskused ja lühiajalised kogemused, sest just need võivad saada uue töökoha saamisel määravaks. Nii otsis hiljuti meie vahendusel töökohta noor, äsja kooli lõpetanud keskkonnaspetsialist. Tema CV oli lakooniline: kõrgharidus, see ja see kool ning aasta. Kui aga panime sinna kirja kõik tema varasemad töökogemused, tuli varsti esimene tagasiside asutuselt, kes eelistas teiste tugevate konkurentide kõrval palgata just nimelt teda. Hiljem selgus, et tema eeliseks olid just initsiatiiv, püüdlikkus, töötahe ning klientidega suhtlemise kogemus. Igal kogemusel ja oskusel on suur tähtsus. Ei maksa mõelda laadis ah, mis sest enam, tegin seda vaid kolm kuud.
Tagasiside tööpakkujatelt näitab sama: keskmine CV on oma üles-ehituselt liiga lakooniline. Ja kui selliseid laekub sada, siis juhtubki, et silma jääb vaid üks, see kõige põhjalikum.
Soovime avameelset foorumit
Küsitlusele vastanute arvamustest jäi kõlama vajadus foorumi järele, kus tööotsijad võiksid avameelselt jagada oma teadmisi, muljeid ja kogemusi tööandjate kohta, kes kipuvad kas tüssama või keda pole sootuks olemaski. Viimati mainitut näib juhtuvat rohkem, kui arvata oskame.
Minu ettepanek oleks luua töövahendusfirma kodulehele avalik foorum, vahest mõistlikum oleks registreeritud kasutajatele. Et ma ei peaks olema juba kolmas või kümnes tööotsija, kes astub sama reha peale, kuhu juba enne mind on mitu tööotsijat astunud ning astub ilmselt veel, kirjutab tööotsija. Ettepanek on ajendatud tõsiasjast, et töökuulutustes lubatu ja tegelikkus erinevad kui öö ja päev eelkõige just palga, töö-ülesannete ja töölepingu küsimustes.
Riskirühma töötud
2008. aastal käis tööturuametis:
töötuid vanuses 1624 aastat 9794 ehk 15,9%
55-aastaseid ja vanemaid 7911 ehk 12,9%
pikaajalisi töötuid 18 785 ehk 30,6%
noori pikaajalisi töötuid 5746 ehk 9,3%
Kokku oli riskirühma(desse) kuulujaid 37 526 ehk 61%.
Aasta jooksul käis end arvele võtmas kokku 61 485 inimest.
Allikas: tööturuamet