Anu Ojasalu,
Eesti Töötukassa avalike suhete juht
Kui jään töötuks või tulen töölt ära (poolte kokkuleppel, omal algatusel), siis mida pean edasi tegema, seda praegu kehtiva seaduse alusel ja mida alates 1. juulist 2009?
Praegu kehtivad seadused:
~ Töötuskindlustushüvitise saamiseks on vaja end arvele võtta tööturuameti piirkondlikus osakonnas ja aktiivselt tegeleda tööotsingutega.
~ Vajalik on töötuskindlustusstaa peate olema töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud ja maksnud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuud.
~ Töötuskindlustushüvitist saab juhul, kui töösuhte lõpetamise põhjuseks on koondamine, tähtajalise töö- või teenistussuhte lõpetamine tähtaja möödumise tõttu, tööandja pankrot, tööandjapoolne lepingutingimuste rikkumine, asutuse likvideerimine, mittevastavus tööle, katseaja ebarahuldavad tulemused või pikaajaline töövõimetus.
~ Töötuskindlustushüvitist ei ole õigust saada, kui lahkusite töölt omal soovil või poolte kokkuleppel, töö- või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu.
~ Töötuskindlustushüvitis määratakse 180 kalendripäevaks, kui teil on kindlustusstaai vähem kui 56 kuud ja 270 kalendripäevaks, kui teil on kindlustusstaai 56-110 kuud.
~ Töötuskindlustushüvitise suuruseks on sajal esimesel päeval 50 protsenti keskmisest töötasust 9 kuul, mis eelnesid kolmele viimasele kuule enne töötuksjäämist. Alates 101. päevast on hüvitise suuruseks 40 protsenti keskmisest töötasust.
Uue töölepinguseaduse kohaselt alates 1. juulist 2009 muutuvad punktid:
~ Töötuskindlustusehüvitis tõuseb esimesel sajal töötuse päeval 70 protsendile töötaja keskmisest töötasust ja alates 101. päevast 50 protsendile keskmisest töötasust.
~ Töötuskindlustushüvitist on võimalik saada ka töötajatel, kes lõpetavad töösuhte oma algatusel või kokkuleppel tööandjaga. Hüvitise suuruseks on sel juhul 40 protsenti töötaja keskmisest töötasust kogu töötuskindlustushüvitise saamise perioodi jooksul ja õigus hüvitisele tekib siis, kui viimase viie aasta jooksul on töötaja eest makstud töötuskindlustusmakset vähemalt 48 kuud.
~ Samuti pikeneb vanema rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra arvestusperiood, mille sisse nõutav 12 kuud kindlustusstaai peab jääma.
~ Töötuskindlustushüvitise alammäär tõuseb 50 protsenti eelmise aasta töötasu alammäärast.
Paberid, mis vaja kaasa võtta ja täita:
~ Töötuskindlustushüvitise saamiseks on teil vaja pöörduda tööturuameti kohalikku osakonda, seal end töötuna arvele võtta ning esitada avaldus hüvitise taotlemiseks.
~ Avalduse võib tööturuameti osakonda kaasa võtmiseks välja trükkida ka töötukassa kodulehelt.
~ Kaasa on vaja kindlasti võtta ka isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart), töö- või teenistussuhte lõppemise põhjust ja aega näitav dokument (tööraamat, tööleping vms), tööandja tõend, kus on kuude kaupa välja toodud teile viimasel kolmel töötatud kuul välja makstud tasud ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksed.
~ Tööturuamet saadab teie avalduse töötukassale ning töötukassa teeb 14 päeva jooksul arvates avalduse esitamisest otsuse, kas teil on õigus hüvitisele. Otsuse saate kätte tööturuameti piirkondlikust osakonnast.
~ Hüvitist hakatakse arvestama alates kaheksandast päevast pärast avalduse esitamist tööturuametile. Hüvitis makstakse pangaarvele 10. kuupäevaks.
Mis on töötuskindlustushüvitis ja mis on töötu abiraha millal ja kes neid saab, mis on nende erinevused?
Töötuskindlustushüvitis on töötuskindlustusega hõlmatud inimesele välja makstav hüvitis pärast töötuks jäämist uue tööotsingu perioodiks. Selle suurus sõltub inimese eelnevast sissetulekust. Töötuskindlustushüvitist rahastatakse töötajate poolt makstud töötuskindlustusmaksest.
Töötutoetus (vana nimega töötu abiraha) on riigieelarvest rahastatav toetus töötule, kellel ei ole õigus saada töötuskindlustushüvitist, kuid kes vastab töötutoetuse saamise tingimustele.
Töötutoetuse arvutamise aluseks on töötoetuse päevamäär 32,9 krooni.
