Agne Narusk
Tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson lükkab ümber kahtluse, nagu ei võtaks ametnikud neid, kes hüvitist või toetust ei küsi, piisavalt tõsiselt.
Kas ei peaks ajal, mil iga päev uued inimesed tööst ilma jäävad, mitmekordistama infoleti töötajate ja konsultantide arvu? Kõrvalt jälgides jääb mulje, et teenindajal pole jaksu kõigi järjekorras seisjatega tegeleda.
Kuigi tööturuameti töötajate koormus on kasvanud mitmekordseks, annavad kõik oma parima selleks, et kliendid saaks teenindatud. Selgitan lühidalt Tallinna-Harju osakonna töökorraldust. Infolaua töötajad kuulavad ära kliendi mure. Neilt, kes soovivad registreeritud töötuna arvele tulla, võetakse vastu avaldused, paljundatakse vajalikud dokumendid ja lepitakse kokku konsultandi vastuvõtu aeg. Kohtumine lepitakse kokku ka nende klientidega, kes ei soovi end töötuna arvele võtta. Infolaua töötaja ülesanne ongi välja selgitada kliendi probleem ja sellest tulenevalt edasi liikuda. Et inimesed ei peaks pikalt seal järjekorras seisma, toimub põhjalikum nõustamine konsultandi juures. Tallinnas Endla tänava esinduses teenindab kliente kaks infolauatöötajat ja 27 konsultanti. Tööturuamet võtab oma võimaluste järgi tööle ka uusi konsultante.
Kas peate äsja töö kaotanud inimesi, kes tulevad hüvitist ja/või abiraha taotlema, nn eelisjärjekorra klientideks?
Tööturuamet püüab aidata kõiki abivajajaid: nii neid, kes on äsja töö kaotanud, neid, kes on pikemalt tööta olnud, kui ka neid, kes soovivad infot tööturuteenuste ja -toetuste ning tööturu olukorra kohta. Kindlasti ei eelistata ühte klienti teistele. Kuna aga viimastel kuudel on hüppeliselt kasvanud koondamiste arv näiteks tööturuameti Tallinna-Harju osakonnas võeti detsembris arvele 2332 töötut, neist 540 koondatut , siis suur osa klientidest on tõepoolest äsja töö kaotanud inimesed.
Mida pakub amet kaua ilma tööta olnud tööotsijale?
Kui tööturutoetused on ette nähtud neile, kes on end töötuna arvele võtnud, siis tööturuteenustest (tööturuamet pakub Euroopa Sotsiaalfondi toel koos tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ette nähtuga üle 20 tööturuteenuse) on enamik ette nähtud nii töötutele kui ka tööotsijatele, kes ei tööta. Kuna iga inimene on oma oskuste, teadmiste, kogemuste ja soovide poolest eriline, vajab ta ka eri teenuseid ja tuge töölesaamiseks. Üldjuhul vajavad aga kaua töölt eemal olnud inimesed kõigepealt tööharjutust ja/või tööotsingukoolitust. Kui aga inimesel puuduvad nii teadmised, oskused kui ka kogemused ning ka teadmine, mida peale hakata, vajab ta karjäärinõustaja abi.
