Kaire Uusen
Kes oleks osanud 1990. aastate algul arvata, et pangatööst saab üks iseseisvusaja tulusamaid ameteid ja et riigiametniku leib muutub üsna maitsvaks.
Kui üks endine Hoiupanga töötaja sai 1998. aastal riigiasutusest pakkumise tulla raamatupidajaks, ajas palga väiksus ta naerma. Nüüd võivad naerda riigiametnikud, kes teenivad paljudest teistest rohkem.
Ehkki praegune majanduslangus ja tööpuudus jätavad mulje, justkui läheneks maailma lõpp, väidab Euroopa värske tööjõuvajaduse uuring, et järgmisel kümnel aastal ähvardab Euroopat, sh Eestit hoopis uute töökäte puudus. Üks põhjus on majandusstruktuuri muutumine ühed tegevusalad hääbuvad või muunduvad ja teised kasvavad. Seega on küsimus, millise töö tegijad lähevad hinda.
Haridus loeb üha rohkem
Majandusministeeriumi ekspert Mario Lambing tunnistas, et kuigi prognoosi tehti ajal, kui olud polnud Euroopas veel nii sünged, on üldine trend selge vajadus kõrgharitud inimeste oskuste järele kasvab. «Valmis tööd pole enam olemas. Uus trend on see, et inimesed peavad olema õppimisvõimelised ja valmis muutuma,» ütles ta.
Suurima hooga peaks nii Euroopas kui ka Eestis kasvama äriteenuste valdkond. Lambingu sõnul hõlmab see väga palju ameteid. «Enim on uuringus mainitud infotehnoloogia teenuste pakkujad.»
Kuid et rahvastik üha vananeb, kasvab Lambingu sõnul ka tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega seotud tööde tähtsus. Kolmas kasvav valdkond on keskkonnatehnoloogia, mille alla kuuluvad prügimajandus, taaskasutus jms, kuid mis on seotud ka igapäevase tootmistegevusega. «Aga see on siiski kaugem tulevik, praegu ei ole see veel n-ö massiharu,» lisas ta.
Ka CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson leidis, et suur tööpõld ootab sotsiaal- ja meditsiinitöötajaid, samuti teadlasi. «Hinda lähevad ka heaolu- ning iluteenuste pakkujad.»
Projektijuhtide raske aeg
Tõusjaid on veel: oodata on nõudluse kasvu keskkonna ja loodusega seotud alade spetsialistide järele, töö ei lõpe ilmselt ka pääste- ja turvatöötajatel. Tõusuteed läheb kõik telekommunikatsiooni ja ITga seotu, nagu prognoosib ka USA tööturustatistika veebisait.
Aaretesaar.ee karjäärinõustaja Tiina Saar leidis, et maailmakaardile võiks Eesti pääseda mõne disainiimega. «ITs oodatakse muidugi pikisilmi uut Skypei. Kahjuks pidi aga meie haridussüsteemile omane olema, et toodame küll häid spetsialiste, kuid mitte selliseid, kes oleksid suutelised uusi konkurentsivõimelisi ärisid looma,» ütles ta.
Saar usub, et kutseharidus on kasvav trend. Samas liigub maailm ikkagi teadmistepõhilise majanduse poole.
Kõige raskem on Eestis praegu Saare kogemusel maakleritel, projekti- ja müügijuhtidel. «Põhiliselt neil, kes on viimase kümnendi jooksul isukalt õppinud haldust, juurat, majandust või ärikorraldust, omamata sealjuures äri, mida korraldada,» nentis ta. «Nende haridus on liiga üldine ja ambitsioonid kõrged.»
Tööturu muutustes on olnud paindlikumad oskus- ja lihttöölised, kelle ümberõpetamise kogemus on meil eelmisest majanduse langusperioodist olemas.
Saar lisas, et Eesti suur probleem on süsteemse karjäärinõustamise ja koolilaste karjääriõppe puudumine, mis tähendab, et inimesed ekslevad kaua enne õige ala leidmist.
Lähiaastate muutused
2020. aastani luuakse Euroopas üle 20 miljoni töökoha. Koos pensionile minejatest vabanevatega tuleb täita üle 105 miljoni koha, millest enamik nõuab nn kesktasemel oskusi, sh kutseharidust.
Uute töötajate vajadus Euroopas 2015. aastani:
Keskastme spetsialistid ja tehnikud 11,6 miljonit
Teenindajad ja müügitöötajad 10,6 miljonit
Lihttöölised 9,7 miljonit
Tippspetsialistid 9,5 miljonit
Kõrgemad ametnikud ja juhid 7 miljonit
Oskus- ja käsitöölised 6,1 miljonit
Masina- ja seadmeoperaatorid 4,6 miljonit
Ametnikud 4,5 miljonit
Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised 0,5 miljonit
Allikad: Euroopa tööjõuvajaduse uuring, CEDEFOP, majandusministeerium, PM
