Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul näitab töövaidluskomisjonidele viimasel ajal laekunud avalduste laviin, et tööandjad viivitavad koondamisotsusega liiga kaua.
«Tööandjad lükkavad sageli seda rasket otsust edasi, lootes, et ehk olukord paraneb, aga enamasti ei parane ja siis on äkki ka raha, millest koondamishüvitist maksta, otsas,» selgitas Siitam. Ta lisas, et ettevõtjad peaksid suutma turuolukorda ka veidi ette analüüsida.
Kolmandas kvartalis laekus töövaidluskomisjonidele 1021 avaldust, mis on 74 protsenti rohkem kui aasta eest samal ajal. Kokku on praegu lahendamisel 1558 avaldust, mis on läbi aastate suurim lahendamisel olevate avalduste arv ühes
kvartalis.
Tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise hüvitise nõuded moodustavad kõigist nõuetest 27 protsenti, mida on samuti varasemast palju enam. Siitam nägi siin otsest seost praeguse raske majandusolukorraga. Tööandjad kas lõpetavad töösuhte või jätkavad seda seadust rikkudes, et pääseda võimalikult väiksemate kulutustega.
Enamalt jaolt on töövaidluste taga rahalised nõuded: kas maksmata põhipalk ja lisatasud või saamata lõpparve ja puhkusehüvitis.
Järjest sageneb inimeste hulk, kes leiavad, et nende tööleping on lõpetatud ebaseaduslikult. Näiteks püüab tööandja lõpetada lepingu töötaja süülise käitumise põhjendusel, kuid ei suuda seda hiljem kuidagi tõendada. Lähemal vaatlusel võib süü osutuda kas näiliseks või tühiseks või sootuks väljamõelduks.
