Kavandatava sooduspensionide reformi käigus kaob tulevikus kaevandustes tööle asuvatel meestel võimalus teistest varem pensionile minna.
Võimalus teistest töölkäijatest kümme aastat varem pensionile minna on aastakümneid olnud üheks tugevaks magnetiks, mis mehi maa-alustesse kaevandustesse tööle on tõmmanud. Praegu sotsiaalministeeriumis ettevalmistatava reformi kohaselt on pika üleminekuperioodi jooksul kavas sooduspensionid ära kaotada. Praeguse seisuga väljatöötatud üleminekureeglid näevad ette, et isikutele, kes on töötanud vähemalt kaks aastat sooduspensionile õigust andval kutsealal, jäävad praegused pensionid kehtima ka edaspidi. Uutele tööleasujatele aga õigust sooduspensionile ei teki.
Kaevandused jäävad meestest tühjaks
"See on täitsa lõpp. Kui see asi ära tehakse, ei tule enam keegi kaevandustesse tööle. See on fakt," väidab kaevurite ametiühingujuht Maido Agur, kelle sõnul on just võimalus 53aastaselt pensionile minna paljudele meestele üks peamisi põhjusi, miks nad käivad tervist rikkuvat tööd maa all tegemas.
Aguri sõnul kaotavad tulevased kaevurid eelseisva reformi tõttu veel mitmeid hüvesid. "Praegu makstakse iga maa all töötatud aasta eest pensionile iga kuu 16,25 krooni lisaks. See ei ole küll teab mis suur hüvitis rikutud tervise eest, kuid on pensionieas ikka abiks. Riiki ei tohiks selle raha maksmine küll vaeseks teha," ütles ta.
Agur on nõus, et 1990. aastate algusest kehtivad sooduspensioni tagava õigusega ametikohtade nimekirjad tuleks üle vaadata, kuid kaevureid ei tohiks sealt mingil juhul välja jätta. "Need, kes räägivad, et mille poolest see kaevuritöö nii eriline on, et vajab lisasoodustusi, tulgu kas või kolmeks päevaks maa alla tööle, ja ma tahaksin kuulda, mis juttu nad siis räägivad," põrutas ametiühingujuht.
Sooduspensionist olulisemad on palk ja töötingimused
Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Ilmar Jõgi ei karda, et sooduspensionide kaotamine ettevõttes tööjõukriisi põhjustab. "Muidugi teeb see inimesi tigedaks, kui neilt mingeid soodustusi tahetakse ära võtta. Igaüht teeks. Kuid põhiline, mis inimesi tööle toob, on ikkagi hea palk, mitte soodustused. Kui sooduspensionid kaovad, siis tuleb ilmselt ettevõttel kompenseerida seda mõnevõrra suurema palgaga," ütles Jõgi, kelle sõnul annab riik sel moel osa oma seniseid kohustusi üle ettevõttele.
Ministeerium kavandab muu hulgas ka tööandja pensioniskeemi rakendamist, mille täpsem lahendus on alles väljatöötamisel.
Ilmar Jõgi märkis, et praegused töötingimused kaevandustes on võrreldes nõukogude ajaga, mil senine soodustuste süsteem kehtestati, oluliselt paremaks muutunud. "Töö on tänu uuele tehnoloogiale märksa kergemaks muutunud. Tuleb jätkuvalt tegeleda sellega, et see keskkond, kus inimesed töötavad, ei kahjustaks tervist, aga mitte pühenduda toetuste maksmisele," sõnas Jõgi.
Maido Aguri hinnangul on aga Eesti Põlevkivi suurimas ettevõttes Estonia kaevanduses diiselmootorite laialdase kasutuselevõtu tõttu töökeskkond viimastel aastatel hoopis hullemaks muutunud. "Kui varem soovisid seal mehed ka pärast pensioniikka jäämist edasi tööle jääda, siis nüüd, nii nagu 53 kukub, tahetakse sealt ära, sest kes ikka oma tervist tappa lasta tahab," sõnas Agur.
Ilmar Jõgi möönis, et Estonia kaevanduse superlaava ventilatsiooni lahendus on mõnevõrra lombakas, kuid seda parandatakse kindlasti.
Riigile üha kasvav koorem
Lisaks kaevuritele puudutab sooduspensionide ja eripensionide reform kogu riigis veel paljude elualade esindajaid. Sotsiaalministeeriumi andmetel on Eestis praegu üle 11 000 tööeas pensionäri. Kulu, mis ületab vanaduspensionieas makstava vanaduspensioni, on 650 miljonit krooni aastas.
Reformierakondlasest riigikogu liikme Rein Aidma sõnul on soodus- ja eripensionide kulu aasta-aastalt kasvav ning see hakkab üha tugevamini survestama riigieelarvet. "Senisel süsteemil on mitmeid küsitavusi ka õigluse seisukohast ja kindlasti muutuks vanaviisi jätkamine ühel hetkel riigile äärmiselt koormavaks," ütles Aidma. "Samas tuleb eelnõu menetlemise käigus kindlasti ette näha hästitoimivad kompensatsioonimehhanismid nende inimeste suhtes, kes on tõepoolest oma töö iseloomu tõttu pidanud maksma lõivu tervisele."
ERIK GAMZEJEV
Neljapäev, 31.7.2008