Helve Toomla
jurist
Olen palju aastaid saanud kindlat kuupalka ega pole varem kokku puutunud olukorraga, kus tunnipalka teeniv töötaja peab riigipühad n-ö tasuta ära kannatama. Kas riigipühade tasustamata jätmine tunnipalga saajale on seaduslik? Ka kuupalka võib ju käsitleda tunnipalgana ja vastupidi. Kuid osa töötajate jaoks on riigipühad selgelt diskrimineeriv nähtus neil päevil tuleb ju hambad varna riputada. Samal ajal kui teised, kuupalka saavad inimesed, rõõmustavad vabade päevade üle.
Nii tunni- kui ka kuupalka makstakse ajatöö eest. Ühel juhul mõõdetakse tööaega tundides, teisel kuudes. Kuupalga määramisel on aluseks aasta keskmine tööpäevade arv, tunnipalga puhul konkreetsetele tööpäevadele langevate tundide arv, lähtudes sellest, et igal tööpäeval on kaheksa tundi.
Kui töölepingus on kokku lepitud täistööajas ja tunnipalgamääras, siis kuu jooksul teenitav palk sõltub tööpäevade arvust kalendrikuus ja seetõttu võib selle kuu palk, milles on mitu riigipüha, jääda küll väiksemaks, kuid on suurem nendel kuudel, mil töötunde on rohkem. Näiteks selle aasta juulis ja oktoobris on 184 töötundi, siis makstakse ka tunnipalka rohkem. Kuupalk töötundide arvust ei sõltu, olgu kuus 152 tundi või 184 tundi, palk jääb ikka samaks. See ei tähenda sugugi, et vabade päevade üle rõõmustavatele kuupalgalistele need vabad päevad kinni makstakse.
Näide eelöeldu kohta: oletame, et töötaja tunnipalk on 50 krooni. Aasta jooksul teeniks ta ligikaudu 101 200 krooni (50 x 2024 töötundi), arvestamata puhkust ja puhkusetasu. Kuupalgaks kujuneks siis 8433 krooni (101 200 : 12). Sellise kuupalga saaja teeniks ka oktoobris sama summa, kuid tunnipalga puhul tuleks palgaks tervelt 9200 krooni. Nii nagu sel juhul ei ole tegemist kuupalgalise töötaja diskrimineerimisega, ei kohelda ebavõrdselt ka tunnipalga saajat riigipühadega kuudel.