Merike Lees
7. aprilli rubriigis ilmunud loo "Haigekassat on lihtne petta" tagasiside näitas, et haiguslehtedega lisa teenimine on laiemalt levinud, kui haigekassa statistikas peegeldub.
"Tänasest käivitas haigekassa uue töövõimetushüvitiste menetlemise rakenduse, millega püütakse tagada efektiivsem kontroll haiguslehtede üle," ütles haigekassa avalike suhete juht Maria Belovas.
Belovasi sõnul on ettevalmistamisel ka e-töövõimetuslehe juurutamine, mis võimaldab täiendavalt tõhustada kontrolli töövõimetuslehe väljaandmise üle ning anda tööandjale võimalus saada elektrooniliselt ülevaadet ettevõtte töötajatest, kes haiguslehel viibivad. Elektroonilise ravikindlustuse andmevahetuse süsteemi ehk nn tööandjate portaaliga on tagatud andmete esitamise kontrollitavus ning minimeeritud võimalike fiktiivsete ravikindlustuskannete tekitamise võimalused. Antud lahendust kasutab 70% tööandjatest, millega hõlmatakse 80% kõigist kindlustuskannetest.
Paberil dokumentide esitamisel kontrollib haigekassa andmete vastavust äriregistri andmetega. "Kasutatakse mitmeid kontrollmehhanisme, kuid üldpõhimõttena tuleb toimingutes lähtuda eeldusest, et inimesed on ausad ja järgivad õigusakte," ütles Belovas.
Töötajad on seda eeldust aga ära kasutanud. Eelmise artikli peale helistanud ettevõtte omanik, rääkis, kuidas nemad puhtjuhuslikult oma petturi avastasid - juhtumisi töötas ettevõtte raamatupidaja tütar haigekassas ja nägi oma ema võltsitud käekirjaga esitatud dokumente. Töötaja ei saanud aru, miks tööandja ta lahti lasi, sest nii tegevat paljud, tema ainult jäi vahele.
OÜ Foxmark Ehituse sekretär-asjaajaja Valentina Sibul esitas haigekassale haiguslehti võttes samal ajal ka täispalka. "Haiguslehed koos kaaskirjaga saatis ta ise haigekassasse, mitte tööandjale, ja ettevõtte raamatupidaja arvestas talle samal ajal täispalka," rääkis Foxmark Ehituse juhatuse liige Ruslan Mokritski.
Tööandja ei tea töötaja haiguslehest, kuna töötaja saab arsti juurest kaasa saatelehe, mille ta saab ise haigekassale esitada.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõuniku Helen Trelini sõnul on tööandjale sätestatud keeld lubada ajutiselt töövõimetut kindlustatut tööle või teenistusse töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse ajal.
Nendel juhtudel teeb haigekassa alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuab kindlustatult alusetult makstud hüvitise tagasi. Juhul, kui tööandja esitas valed andmed ning hüvitist maksti põhjuseta, võib haigekassa teha ettekirjutuse koos hoiatusega.
