Riigikohus rõhutab oma eilses otsuses seoses Lihula tankla omaniku ja endiste töötajate vahel puhkenud vaidlusega varalise vastutuse lepingu üle, et tööandjad peavad taolise lepingu vajadust põhjendama.
Riigikohtu tsiviilkolleegium saatis eile maakohtule uueks läbivaatamiseks vaidluse Lihula tanklat haldava OÜ Silvenoinei ja tankla endiste töötajate vahel, milles tankla nõuab töötajatelt 2004. aastal avastatud 386 837 krooni suuruse puudujäägi hüvitamist.
Riigikohus tõi oma otsuses välja, et kollektiivse varalise vastutuse lepingu näol on tegemist ebasoodsa lepinguga töötajale, kes vastutab mitte üksnes oma tegude eest, vaid ka kollektiivi teiste liikmete tegude eest.
Kõrgeim kohus rõhutas, et seadusest tulenevalt saab sellist lepingut sõlmida üksnes töötajatega, kelle ametikoht või tööülesanded on vahetult seotud neile antud väärtuste hoidmisega, töötlemisega, müügiga, veoga või tootmisprotsessis kasutamisega.
Samuti siis, kui ei ole võimalik piiritleda iga töötaja materiaalselt vastutust ja sõlmida temaga täielikku materiaalse vastutuse lepingut.
Kui tööandja hiljem nõuab sellise lepingu alusel töötajalt kahju hüvitamist, peab ta tõendama, et isikliku varalise vastutuse lepingut ei olnud iga töötajaga eraldi võimalik sõlmida.
Riigikohus märkis, et kollektiivse varalise vastutuse lepingu näol on tegemist mitmepoolse kirjaliku lepinguga, millele peavad alla kirjutama tööandja ja kõik kollektiivi liikmed ning sellise lepingu muutmine on võimalik üksnes kõigi osapoolte kirjalikul nõusolekul.
Näitena tõi tsiviilkolleegium välja, et lepingu muutmise tingib ka kollektiivi liikmete koosseisu muutmine.
Toimetas Mirjam Mäekivi, Postimees.ee
