Ille Grün-Ots
Sisuliselt ei kontrolli mitte keegi, mitmes kohas ja mitu tundi keegi töötab.
Haltuura oli see, kui keegi Vene ajal lisaks põhitöökohale veel kusagil end liigutas ja selle eest pisikese nutsu hõlma alla sai. Sest Nõukogude inimene oli kindlustatud väärilise ja väärika tööga ning tasugi selle eest oli vääriline. Kui rohkem tahtsid/tegid, olidki haltuurategija.
Eesti Vabariigis piirab mitmel kohal töötamist põhimõtteliselt ainult tööaeg. Töölepingu alusel töötava töötaja tööaja üldine riiklik norm on kaheksa tundi päevas ehk 40 tundi nädalas ja seda sõltumata sellest, mitme tööandja juures töötaja töölepingu alusel töötab.
Kui töötaja töötab töölepingu alusel mitme tööandja juures üle riikliku tööaja normi, on see ületunnitöö. Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Seega on seadusega sätestatud töölepingu alusel töötava töötaja piirnormid. Küll aga ei sätesta seadus tööaja piirnorme, kui töötaja töötab lisaks töölepingule muu tsiviilõigusliku lepingu alusel (töövõtu-, agendi-, käsundus- jms lepingu alusel), ütleb õigusbüroo Conseil jurist Inge Veso.
Kui ühe tööandja juures on kõik normi piires, on formaalselt kõik korras, ütleb tööinspektsiooni peajurist Reet Vare.
Ma olin vist peaaegu 300 tundi kuus tööl, meenutab kunagi kolmel kohal koristajana ehk moodsamalt öeldes puhastusteenistujana töötanud Malle Raidma. Ta ei usu ise ka enam, et jaksas nii palju. Ühes kohas töötasin n-ö tööraamatuga ehk siis töölepingu alusel. Kahes teises kohas olin tööl samuti lepinguga, arvan, et seda nimetati töövõtulepinguks, täpsustab ta. Põhitöökohas läksid Mallel palgast maha kõik maksud, nagu seadus ette näeb, ka tulumaksuvaba miinimumi arvestati seal. Seda, et ma ka mujal töötan, teati minu põhitöökohas ja neil polnud selle vastu midagi, lisas ta.
Vastavalt seadusele
Iga tööandja peab arvestama ja tasuma sotsiaalmaksu töölepingu alusel töötavate töötajate töötasult vastavalt sotsiaalmaksuseadusele. Seadus ei sätesta töötaja kohustust teavitada töö-andjat teises kohas töötamisest, v.a avaliku teenistuse seaduses sätestatud isikud. Küll aga võib olla selles kokku lepitud töölepingus või kehtestatud töösisekorraeeskirjades, kommenteerib Veso.
Seaduse järgi on tööraamat töölepingu alusel töötamist tõendav põhidokument, kuhu tuleb kirja panna töölepingu alusel töötamise aeg. Töötaja võib aga nõuda, et sinna kantakse lisaks ka kohakaasluse korras töötatud aeg, kui töötaja esitab põhikoha tööandjale dokumendi, mis tõendab kohakaasluse korras töötamist.
Puhkus vaid ühest kohast
Mitmel töökohal töötamise puhul ei sätesta seadus mingeid erinevusi puhkuse andmisel ja kasutamisel.
Kui töötajal on õigus puhkusele ühes töökohas, ei pruugi tal olla õigust puhkusele teises töökohas. Puhkuse andmine sõltub töötamise ajast, tööandja poolt kehtestatavast puhkuste ajakavast, sellest, kas töötaja kuulub isikute hulka, kellel on seaduse kohaselt õigus puhkusele ja selle kasutamisele muudel alustel. Loomulikult võivad töötaja ja tööandja kokku leppida puhkuse andmises töötajale sobival ajal, aga see on juba pooltevahelise kokkuleppe küsimus, ütleb õigusbüroo Conseil jurist Inge Veso.
Puhkuse päevatasu arvutatakse üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast.
Päevatasu arvutamisel arvestatakse palga hulka töötaja teenitud palgana käsitatavad summad põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed.
