Ille Grün-Ots
Haigusraha saab täistööpäeva summast vähem ja maha läheb ka tulumaks.
Mees sai mais palgakõrgendust, kohe kõvasti. Noh, oli teine ka hirmsalt tööd rabanud. Ületöötamine andis aga tunda ja tõbi tuli kallale. Kui tubli töötaja haiguslehelt naastes mõne aja pärast pangaarvet vaatas, ei saanud ta mõhkugi aru: nii vähe raha haigekassalt? Seda ta küll teadis, et töövõimetushüvitis on täismehel 80% maksimumist, aga praeguse palgaga võrreldes ei klappinud arvutused kohe kuidagi.
Sander (25) murdis aga juuli lõpus jalaluu. Kui oktoobri alguses haigusrahad pangaarvele laekusid, venis noormehel nägu pikaks: miks nii vähe? Asja uurides selgus: Sandril tõsteti palka tänavuse aasta sees. Aga haigusraha arvestati ikka eelmisel aastal tema eest makstud sotsiaalmaksu järgi, nagu seadus ette näeb.
Töövõimetushüvitise, s.t nii haigus- kui ka hooldushüvitise arvutamise aluseks ongi eelmise kalendriaasta sotsiaalmaks, antud juhul siis see, mille töö-andja inimese eest tasus. Nii et kui inimene on haige aastal 2007, arvutatakse tema hüvitise suurust 2006. aasta sotsiaalmaksu järgi. Tänavu saadav suurem palk ehk siis sellelt makstav sotsiaalmaks hakkab mõjutama töövõimetushüvitist alles järgmisel aastal, ütleb Eesti haigekassa avalike suhete juht Anne Osvet.
Samas ta nendib, et hüvitise arvutamise süsteem on tõesti pisut keeruline ja tavainimene ei pruugi esimese hooga sellest aru saada. Hüvitise suurust mõjutab ka näiteks see, kas inimene on selle eelnenud kalendriaasta jooksul töövõimetushüvitist saa-nud ja veel mõni muugi nüanss.
Vaid ametlik sissetulek
Seejuures tuletab Osvet meelde, et hüvitist makstakse ainult töövõimetuslehe alusel ja ainult inimestele, kes on kindlustatud tööandja või võlaõigusliku lepingupartneri kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana. Töö-võimetushüvitise arvutamisel lähtub haigekassa maksu- ja tolliametilt saadavatest andmetest. See tähendab, et arvesse lähevad ainult ametlikud sissetulekud. Kui makstakse ümbrikupalka, siis saab inimene hüvitist vä-hem.
Haigusrahaks arvestatud summalt läheb maha veel tulumaks. Mõni haiguslehel olija on selle üle nördinud, aga ei tohi unustada, et töövõimetushüvitise puhul on tegu siiski tuluga (formaalselt küll saamata tulu kompenseerimisega), mille pealt alati tuleb maksu maksta. Töötasult tulumaksu maksmise vastu ei protesteeri ju keegi.
Osvet lisab, et hiljem maksu- ja tolliametile interneti kaudu tuludeklaratsiooni esitamisel ning eeltäidetud deklaratsiooni tellimisel on tuludeklaratsioonil juba olemas ka ajutise töövõi-metuse hüvitise ja sellelt kinnipeetud tulumaksu andmed. Nii et kui inimesel on mingil põhjusel õigus osa makstud tulumaksust tagasi saada, läheb arvesse ka haigekassa poolt makstud hüvitiselt kinni peetud tulumaks. Iseasi, et selle saab alles järgmisel aastal tagasi.
Haiguspäevade eest saab suhteliselt vähe raha
Haige kaheksa päeva,
raha vaid 1476 krooni
Vaatame, kui palju saab tavaline töömees Mart kaheksa haiguspäeva eest raha.
Tavaline palgasaaja, kes töötab töölepingu alusel.
Haigestus sel aastal ja oli kaheksa päeva töövõimetuslehel.
Arvutamise aluseks olevat sotsiaalmaksu maksti tema eest eelmisel aastal 39 600 krooni.
Seega tema eelmise aasta brutotulu oli 39 600 / 0,33 = 120 000 krooni, kuus aga 10 000 krooni.
Eelmisel aastal oli ta haiguslehel kümme päeva.
Hüvitise arvutamise aluseks on eelmine aasta.
Ühe kalendripäeva tulu arvutamiseks tuleb eelmise aasta kümne haiguspäeva tõttu aastane brutotulu jagada mitte 365, vaid 355-ga ehk 120 000 / 355 = 338,03 krooni.
Et haigushüvitist makstakse alates teisest päevast (antud juhul siis haiguslehel oldud päevade arv 8 1 = 7), oleks 100% hüvitist 7 * 338,03 = 2366,21 krooni.
Kuna hüvitist makstakse 80 protsendi ulatuses, siis 2366,21 * 0,8 = 1892,97 krooni.
Sellest läheb veel maha tulumaks 22 protsenti ehk 416,45 krooni.
Reaalselt sai Mart selle aasta kaheksa haiguspäeva eest kätte 1476 krooni ja 52 senti.
Oma ajutise töövõimetuslehe käsitluse seisu saab teada internetipangast kodanikuportaali (http://x-tee.riik.ee/portaal/) kaudu või helistades haigekassa infotelefonil 16363.
