Helve Toomla
ametiühingute jurist
Kes määrab töökoolitusel osalemise vajaduse? Kui tööandjal on kohustus tasuda tööalase koolituse ajal keskmist palka: kas tal on õigus otsustada ka koolituse vajaduse üle, mille eest ta maksab?
Tööalase koolituse vajaduse võib määrata nii tööandja kui ka töötaja ise, tasulist õppepuhkust tuleb anda mõlemal juhul. Täiskasvanute koolituse seadus sätestab koolituse alused ja õiguslikud tagatised töötajate soovikohaseks õppeks kogu eluea jooksul. Sama seaduse kohaselt võimaldab tööalane koolitus kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Töökoolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend.
Kui töötaja leiab, et tal on tarvis oma teadmisi täiendada, ja ostab ise endale vastava kursuse, siis võib ta tööandjale esitada avalduse õppepuhkuse saamiseks, lisades sellele koolitus-asutuse teatise kursusest osa-võtjate hulka arvamise ja kursuse toimumise aja kohta. Töö-andja on kohustatud andma selle alusel õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäeva aastas keskmise palga säilitamisega. Koolitusele võib saata ja mõnel õigusaktis näidatud juhul peab saatma ka tööandja. Õppepuhkust antakse siis samas korras.
Seoses sügisese kellakeeramisega muutus öise vahetuse kestus, reaalselt lisandus üks töötund. Samas kevadise kellakeeramise ajal öine vahetus lüheneb reaalselt ühe töötunni võrra. Kui sügisel saab lisatunni vormistada ja tasuda ületunnina, siis kuidas mõjutab kevadine vahetuse lühenemine töötaja tööaega ja tasustamist? Kuna reaalselt töötab ta ühe tunni vähem, siis kas ta peab selle töötunni lisaks töötama mõnel muul ajal? Kas võib muutuda töötaja kuu tööajanorm? Palun selgitust, kuidas käituda juhtudel, kui töötasu makstakse kuupalga või tunnitasu alusel.
Tööajanorm kella keeramise kuudel ei muutu. Tööandjal on tööajakava koostamisel võimalik määrata tööaega nii, et ületundi ei tekiks või töötaja töötaks oma ettenähtud töötunnid reaalselt täis selles vahetuses, mil kella ette või taha keeratakse. Kui tööandja sügisel ajavahet ei arvesta ja määrab oktoobri viimasel nädalavahetusel vahetuse ajaks näiteks k 208, siis kestab tegelik tööaeg 13 tundi, mis on üldjuhul vastuolus seadusega ja mis võib selles kuus tekitada ületunnitöö. Ületunnitöö tuleb igal juhul hüvitada, olgu tegemist kuupalga või tunnipalgaga. Märtsis kella ühe tunni võrra ette keeramisel sama näite puhul tegelik tööaeg väheneb 11 tunnini ja võib osutuda vajalikuks teha töötajale selle ühe tunni eest juurdemakse, tagamaks täistööajaks ettenähtud palk, kui palgamääraks on tunnipalk. Kuupalgamäära puhul juurdemakset tegema ei pea.
Kuna ületunnitööd võib hü-vitada ka vaba ajaga, siis oleks tööandjal igati mõistlik sõlmida töötajatega, kelle tööaeg sügisel kella keeramist tõttu tunni võrra pikeneb, kokkulepe selle tunni hüvitamiseks vaba tunniga järgmise aasta kevadel.
