Vabariigi Valitsuse 24.11.2006 määruse nr 241 Töötuskindlustusmakse määrad 2007. aastal (RTI 2006, 52, 393) kohaselt on 2007. aastal kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 0,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määr 0,3% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
Seega - võrreldes 2006. aastaga jäävad töötuskindlustusmakse määrad 2007. a. samale tasemele.
Samas juhime tähelepanu, et 1. jaanuaril 2007 jõustuvad muudatused töötuskindlustuse seaduses (TKS):
* Muutub Töötukassa poolt töötuskindlustushüvitise määramise kord.
Kindlustatu töötuskindlustusstaai ja hüvitise suurust hakatakse arvestama seniste tööandja tekkepõhiste andmete asemel kassapõhiste Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete alusel. Lisaks Maksu- ja Tolliameti andmetele on vaja viimase kolme töökuu andmeid, kuna reeglina ei ole need andmed töötuskindlustushüvitise taotlemise ajaks veel Töötukassa andmekogusse jõudnud. Seoses sellega tööandja ikkagi peab (TKS § 40 lg 1 p 5) alates 2007. aastast töösuhte lõpetamisel andma töötajale tema nõudmisel tõendi sotsiaalministri määrusega Kindlustatule makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmakse tõendi vorm kinnitatud vormil, kuid sellel tõendil on vaja senise viimase 12 töötatud kalendrikuu töötasude ja töötuskindlustusmaksete andmete asemel ära näidata ainult viimasel kolmel töötatud kalendrikuul väljamakstud tasud ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. Seejuures kajastatakse andmed tõendil kassapõhiselt, nii nagu need deklareeritakse vormil TSD. Tõendi vorm avaldatakse Töötukassa veebilehel pärast sotsiaalministri määrusega kinnitamist.
NB! Palume sotsiaalministri määrusega kinnitatud Töötukassale esitamiseks mõeldud tõendi vormi mitte ajada segamini rahandusministri määrusega nr 107 kehtestatud tõendiga TSM, millel jätkuvalt kajastatakse andmed kalendriaasta kohta.
* Täpsustatud on "kindlustatu" mõistet.
Töötuskindlustuse seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik (kes ei ole FIE) või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid seaduses sätestatud alustel ja korras.
Samuti on täiendatud kindlustamata isikute nimekirja (töötuskindlustuse seadus §3 lg 2), st kellele tehtud väljamakseid ei maksustata töötuskindlustusmaksega (ei 0,6% ega 0,3%). Lisaks kehtivas seaduses toodud füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE-le) hõlmab kindlustamata isikute ring ka notareid, kohtutäitureid, vandetõlke või muid avalik-õiguslikku ametit pidavaid sõltumatuid isikuid ja samuti vabakutselisi loovisikuid loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, st neid keda käsitatakse maksustamisel füüsilisest isikust ettevõtjana.
Kehtivas seaduses on kindlustamata isikute loetelus juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani (tulumaksuseadus § 9) liikmed. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 7 p 10 kohaselt ei laiene seaduse sätted juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Seega võib näiteks äriühingu juhatuse või nõukogu liige töötada samas äriühingus ka töölepingu alusel, kui töölepingu alusel tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, viimasel juhul kuulub rakendamisele töölepingu seadus. Äriühing ja selle juhatuse või nõukogu liige võivad küll sõlmida juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks lepingut, kuid see ei ole mitte tööleping vaid võlaõiguslik leping, millele töölepingu seadus ei laiene. Samas hõlmab tulumaksuseaduse §-s 9 sätestatud juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme mõiste isikuid, kellel on küll õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel, kuid kellele laieneb töölepingu seadus, näiteks sisekontrolörid ja audiitorid. See tähendab, et hoolimata õigusest teostada juhtimisorgani üle kontrolli, on nad tavalised töötajad, kes peaks olema töötuskindlustusega kindlustatud. Seoses sellega on töötuskindlustuse seaduse § 3 lg 2 punktis 3 tehtud kitsendus nii, et kindlustamata on vaid need tulumaksuseaduse §-s 9 sätestatud juhtimis- või kontrollorgani liikmed, kellele ei laiene Eesti Vabariigi töölepingu seadus.
* Täpsustatud on töötuskindlustuse seaduse § 40 lõiget 2, mis sätestab tasusid, millelt ei maksta töötuskindlustusmakset.
Kehtiva seaduse kohaselt ei maksustata töötuskindlustusmaksega töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel seaduse alusel makstud hüvitisi.
Sätte uues redaktsioonis täpsustatakse, et töötuskindlustusmakset ei maksta ka ebaseaduslikul töö- või teenistussuhte lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või viiviselt ning tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt. Kõik eelloetletud hüvitised maksustatakse tulumaksuga ja deklareeritakse maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 (koodi 13 all) ja lisal 2 (artikli 15a või 19a all).
Juhime tähelepanu eelnimetatud väljamaksete töötuskindlustusmaksega ja sotsiaalmaksuga maksustamise erisustele: sotsiaalmaksuga ei maksustata ainult tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud hüvitisi; hüvitised töö- või teenistussuhte lõpetamisel (ka ebaseaduslikul) aga maksustatakse sotsiaalmaksuga.
detsember 2006
