Helve Toomla, ametiühingute jurist
Sain arstilt seoses rasedusega tõendi ajutiseks üleviimiseks kergemale tööle, kuid pean endiselt tegema sama tööd. Juhtkond ei soovi lihtsalt tööinspektsiooni kohale kutsuda. Töö ise on kiire, pingeline, väga palju on tööd arvutiga nii seistes kui ka istudes. Kuidas peaksin sellises olukorras seaduslikult korrektselt käituma? Kas mul on õigus keelduda tööle minemast, kuna arsti poolt ettenähtud töötingimusi pole ega ka tule? Kas koju jäädes saaksin võtta haiguslehe või on mul siiski õigus palgale?
Omavoliliselt töölt koju jääda ei tohi. Tööandja on kohustatud lapseootel naise töötingimusi kergendama või ta kergemale tööle üle viima mitte arstitõendi, vaid haiguslehe alusel. Seega tuleks küsijal uuesti arsti poole pöörduda ja paluda haiguslehte. Alles seejärel saab nõuda kergemat tööd. Palga vähenemise korral hüvitatakse palgavahe haigekassast.
Kui tööandja keeldub töötingimuste kergendamisest või kergemale tööle üleviimisest, tuleb töötajal appi kutsuda tööinspektor. Tööinspektoril on õigus teha tööandjale ettekirjutus raseda töötingimuste kergendamiseks. Kui aga tööinspektor teeb kindlaks, et tööandjal ei ole võimalik töös vastavaid muudatusi teha ja kergemat tööd ka anda ei ole, siis vabastatakse naine kogu haiguslehel näidatud ajaks tööst ja makstakse haigushüvitist, mis on 80% eelmise aasta keskmisest kalendripäeva tulust.
Kas tööandja toimib seaduslikult, kui saadab töötaja vastu tema tahtmist korralisele puhkusele ja seejärel kaheks kuuks palgata puhkusele, kuna tal ei ole anda kaheksaks tunniks päevas sobivat tööd. Töötaja on rase ja sooviks ise kaks kuud tööl käia, siis võtta korralist puhkust ja seejärel jääda raseduspuhkusele.
Iga töötaja puhkuse aeg on ajakavas määratud. Kui tööandja on jaanuarikuu jooksul ajakava koostanud, aga pole seda töötajatele tutvustanud, võib töötaja jääda puhkusele oma valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette, ja tööandjal ei ole õigust teha mingeid takistusi puhkusele jäämiseks.
Puhkuste ajakavas määrab puhkuse aja üldjuhul tööandja. Ajakavas näidatud ajal võib töötaja puhkusele jääda ka ilma töö-andja nõusolekuta. Seega peab töötaja vaatama, millal tal on ajakavas puhkus ette nähtud. Kui tööandja tahab teda muul ajal puhkusele saata, ei saa ta seda teha ilma töötaja nõusolekuta.
Palgata puhkusele ei saa töö-andja ühepoolse otsusega mingil juhul kedagi saata. Seda võib anda ainult töötaja soovil. Kui töötaja saadetakse puhkusele või palgata puhkusele siiski ilma tema nõusolekuta, peaks ta töö-andjale kirjalikult ja selgesõnaliselt teatama, et ta ei ole sellise puhkusega nõus, ning paluma end tööga kindlustada. Sel juhul peab töötaja ka tööle minema ning tööd nõudma, mitte koju jääma.
