Kadri Ibrus
Pärast vanemahüvitise saamist makstav haigusraha arvestatakse alampalga järgi.
Pärast vanemahüvitise saamist tööle naasvale ja seejärel haige lapsega koju jäävale vanemale makstakse haigusraha kehtiva alampalga, mitte vanemahüvitise suuruse järgi. Ennetavat teavet sellise reegli kohta ükski ametiasutus ei jaga.
See tabas ebameeldiva üllatusena, ütles kahe lapse ema Ave Kala, kes ei pea seda süsteemi sugugi õigeks. Tema sõnul on imekspandav, et populistlikult vanemapalgaks nimetatavat vanemahüvist ei peeta pärast selle lõppu enam mingiks palgaks ega tuluks.
Valijate häälte püüdmisel nimetatakse seda palgaks, pärast vanemahüvitise lõppu pole see midagi, märkis Kala. Rahvasuus nimetatakse seda ju vanemapalgaks ja eeldatakse, et see on tulu, mida saab ka tööl käies. Samas on riik ühe käega lahke, teisega kitsi.
Emad, kes pärast vanemahüvitise saamist tööle lähevad ja kes ise või kelle lapsed siis haigeks jäävad, saavad haigusraha alampalga järgi, mis sel aastal on 3000 krooni. Seega oleks ühe haiguspäeva raha 98 krooni (3000 korrutatakse 12 kuuga ning saadud summa jagatakse päevade arvuga aastas).
Kala sõnul tähendab see, et kui laps jääb haigeks, siis saab vanem vähem raha, kui ta sai vanemahüvitisega kodus olles. Vanemal ei jää siis muud üle, kui hakata kombineerima. Kokkuvõttes on see asi vastuolus lastetegemise propageerimisega, leidis Kala.
Tema sõnul võib sellise korraldusega kaasneda risk, et emad hakkavad haigeid lapsi lasteaeda viima, sest nii väikese summaga on raske hakkama saada.
Täpset infot ei anna keegi
Sotsiaalkindlustusametist võib leida infot vanemahüvitise kohta, kuid haigusraha kohta nemad teavet ei jaga. Haigekassa annab infot haigusraha jagamise kohta, kuid ei too eraldi välja vanemahüvitist saanud inimesi puudutavat.
Kui vanem on kogu eelmise kalendriaasta olnud kodune või saanud ainsa sissetulekuna vanemahüvitist, siis tööle asudes ja seejärel haigestudes saab ta haigusraha kehtiva alampalga järgi. Tulu tal ju tegelikult polnud, selgitas kehtivat korda haigekassa avalike suhete juht Anne Osvet.
Osvetit pani imestama, et see info tuleb veel üllatuseks. Tema sõnul on haigusraha arvutamise kord üleval haigekassa kodulehel ning sama kord kehtib kõigile.
Eraldi teavet vanemahüvitist saanud inimeste kohta nende lehel aga ei ole.
Meie ei ole seda väikest gruppi, kes on saanud vanemahüvitist ja kellel olid hästi suured lootused töövõimetushüvitise suhtes, eraldi teavitanud, tunnistas Osvet.
Vanemahüvitis või rohkem haigusraha
Poliitikute ettepanek pikendada veelgi vanemahüvitise maksmise perioodi ei ole Ave Kalale selles kontekstis enam meeltmööda.
Pigem võiks maksta emadele, kes on haigete lastega kodus. Maksmisperioodi pikendamine ei tohiks olla eesmärk omaette, tähtsam on kaotada olemasolevad lüngad, leidis ta.
Lisaks muidugi see asjaolu, et mida kauem tööturult eemal olla, seda raskem on sinna uuesti siseneda.
Tema sõnul võiks rohkem mõelda sellele, mis saab peredest pärast vanemahüvitise lõppemist. Pigem võiks selle raha suunata sõimekohtade loomisse, praegu on ju võimatu lasteaeda kohta saada.
